Bahovski: Ukrainale sõjalise abi andmise küsimus kätkeb riski ka Eesti välispoliitikale
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski arvab, et Ukrainale sõjalise abi andmise küsimuses võib Eesti end avastada USA ja Lääne-Euroopa vahelisel teelahkmel.
Ukrainas on panused jälle tõstetud, kui kaheksa USA kõrget ametnikku on soovitanud, et Ukraina abistamisel ei saa enam välistada otsest sõjalist abi, kommenteeris Bahovski ERR-i raadiouudistele.
Umbes samal ajal soovitas Venemaa presidendile Vladimir Putinile relvadega vastu astuda ka mõjukas ajaloolane ja mõtleja, Eestitki külastanud Timothy Garton Ash. Säärane kokkulangevus ei saa olla juhuslik, leiab Bahovski.
"On selge, et ajend anda Ukrainale otsest sõjalist abi tuli hiljutisest separatistide rünnakust Mariupolile," lausus Bahovski.
Lääne avalikkust üritatakse Bahovski arvates harjutada mõttega, et sanktsioonidest Venemaa vastu jääb väheks ja Putini peatamiseks on vaja veel midagi. Soovituste autorid mainivad ka Eestit ja Lätit - kui Lääs näitab üles otsustavust Ukrainas, ei teki Moskval siin soovi midagi katsetama hakata.
Eesti ja Läti julgeoleku toetamine Ukrainat abistades on vägagi selge ja arusaadav, ent sõjalise abi küsimus võib Bahovski hinnangul endas peita ka karisid Eesti välispoliitikale. Bahovski selgitab, et nimelt on juba mitmed Eestile olulised riigid välistanud igasuguse abi andmise Ukrainale. Seda on teinud näiteks nii Saksa kantsler Angela Merkel kui ka Soome peaminister Alexander Stubb.
Ent seevastu on Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatanud sõjalise abi vajalikkusest Ukrainale.
"Oht on selles, et Eesti võib sattuda säärasesse olukorda nagu 2003. aastal, mil USA valmistus ründama Iraaki. Siis oli Ida-Euroopa USA-ga, aga mitmed Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa, olid Iraagi ründamise vastu," rääkis Bahovski.
"Eesti avastas end USA ja Lääne-Euroopa vahelt ja pidi valima poole. Loodetavasti õnnestub Eestil praegu seda olukorda vältida," lisas ta.
Bahovski tõdes, et muidugi on praeguses konfliktis 2003. aastaga võrreldes ka erinevusi. Kui Iraagis massihävitusrelvi vaatamata relvastusinspektorite visiitidele ei leitud, siis praegu on Venemaa osalus Ida-Ukraina konfliktis selgelt tõestatav. Erinevalt Saddam Husseinist ei räägi keegi riigijuhtidest Vladimir Putini mahavõtmisest ega esita talle ultimaatumeid.
Kuid Eestile on oluline lõpptulemus ehk see, et Lääs ei killuneks." Tegemist on raske valikuga, sest ühest küljest tooks eeldatavasti sõjalise abi andmine Ukrainale kasu ja seeläbi paraneks ka Eesti enda julgeolek. Ent see julgeolek kannataks pikemas perspektiivis, kui Lääs üksmeelt ei leia ja Eesti on sunnitud poole valima," arutles Bahovski.
Loota, et Soome ja Saksamaa asuksid sõjalise abi andmist toetama, oleks naiivne, rõhutas ta. Selleks on nende riikide ajalooline kogemus Bahovski sõnul liiga erinev ning muidugi mängivad rolli edasised sündmused Ukrainas. Eestil on, mille üle järele mõelda, lisas ta.
Toimetaja: Liis Velsker