Särekanno: Eesti peab oma senist kurssi pagulaspoliitikas muutma
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitab täna Eesti seisukoha Euroopa rände tegevuskavale, mis puudutab pagulaste vastuvõtmist. Sellele eelnes Eesti migratsiooniekspertide avalik arutelu Euroopa rändekava üle täna hommikul.
Täna hommikul riigikogu konverentsisaalis toimunud avalikul kuulamisel Euroopa rände tegevuskava teemal tõdes migratsiooniekspert Uku Särekanno, et kui seni on olnud Eesti pagulaspoliitika põhimõte hoida status quo'd võimalikult kaua, siis nüüd on olukord Euroopas selline, et ka Eestil tuleb oma senist kurssi mõnevõrra muuta.
Särekanno ütles, et pagulasteema on üks Euroopa Liidu kriitilisemaid kriise, millele ei pruugi lõppu paista veel järgmised viis või kümme aastat.
"Euroopa Liidu valijad on väga tundlikud, migratsiooniküsimus ärritab kodanikke kõige enam. Selge on see, et nõudlus ja pakkumine on paigast ära," selgitas Särekanno, kinnitades, et möödunud aastal esitas Euroopa Liidule varjupaigataotluse 626 000 inimest, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem.
Särekanno selgitas, et olukorra muudavad keeruliseks segavood, st kaitset paluvad nii sõjapõgenikud, kes seda tõepoolest hädasti vajavad kui ka need, kes Euroopasse lihtsalt paremat elu ja palka otsima tulevad.
"Süsteemi kuritarvitatakse massiliselt. Ligikaudu pooled, kes varjupaika taotlevad, saavad ka tunnustuse ehk võetakse vastu. Meile peab olema selge, mille alusel ümber jagatakse, sest pole mingit põhjust tunnustada illegaalset rännet," ütles Särekanno.
Särekanno lükkas ümber müüdi, nagu Eestis valitseks konservatiivne varjupaigapoliitika, kuna pärast Euroopa Liiduga liitumist kaotas Eesti selles küsimuses iseseisva otsustusõiguse. Särekanno tõdes, et ehkki Eesti peaks tema soovitusel panustama probleemi lahendusse eeskätt tehnika ja piirivalvuritega, siis möödapääsu pole ka inimeste reaalsest vastuvõtmisest, kuna meil võib riigina ette tulla vajadust paluda Euroopa Liidult kaitset ka Vene või Ukraina küsimuses ning selleks on vajalik olla hetkel teiste riikidega solidaarne.
"1064 põgenikku, number, mida meile praegu välja on pakutud, ei ole võrreldav 60ndatega, kui meile asustati ümber ca 50 000 inimest aastas. Usun, et suudame sellise hulgaga hakkama saada, aga see ei tähenda, et me ei peaks proovima neid numbreid alla rääkida," selgitas Särekanno.
Soome suursaadik Kirsti Narinen leidis, et ka Soome peaks panustama palju enam, kui ta seda praegu teeb. Selleks, et tõsta kohalike omavalitsuste soovi võtta vastu pagulasi oma haldusüksuses, korraldaas Soome ringreisi mööda omavalitsusi, kus anti vahetu kogemuse kaudu proovida, milline on elu aastaid pagulaste koduks olevates telkides, milles nad põgenikelaagrites majutuvad.
"Sellise turunduse tulemusel nõustuti üle Soome veel 300 täiendavat pagulast vastu võtma," tutvustas suursaadik.
Ka Soome on läinud vabatahtliku kvoodi teed.
Itaaliasse imbus möödunud aastal 170 000 põgenikku, mis teeb Itaaliast probleemiga enim hädas oleva Euroopa riigi. Itaalia suursaadik Marco Clemente leidis, et tuhande põgeniku vastuvõtt ei tohiks niivõrd hõreda asustusega Eestis probleemiks olla ning rõhutas, et kiire lahendus, millesse kõik panustavad, on hädavajalik.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm oli seisukohal, et Eesti lähenemine migratsioonile on seni olnud liiga enesekeskne. Ehkki Euroopa Komisjoni kvoodiettepanek oli teadlikult jõuline, saavutati sellega siiski hoiakute muutus, mis oli ka eesmärgiks, väitis Rumm.
"Kohustusliku kvoodi asemel võib võtta ka vabatahtliku hoiaku, aga siis peab see lubadus ka tegudeni jõudma," ütles Rumm.
Siseminister Hanno Pevkur, kes esindab Eesti seisukohti järgmisel nädalal EL-i justiits- ja siseasjade nõukogus, ütles, et tahab kohtumisele minna teadmisega, et Eesti on valmis lahendusteks.
"Meile ei meeldi kohustuslik lähenemine, aga selge on see, et me oleme valmis osalema Itaalia ja Kreeka abistamises," rõhutas Pevkur.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling võttis avaliku arutelu kokku tõdemusega, et Eesti ei ole olnud selles küsimuses siiani proaktiivne, kuid nõustus, et tuleb üles näidata solidaarsust ja õppida teiste riikide positiivsetest kogemustest.
Täna kujundatakse Riigikogu EL asjade komisjonis Eesti lõplik seisukoht Euroopa rändekavale, mis on valitsusliikmetele järgimiseks. Otsus tehakse teatavaks täna kell 13.
Siseminister Hanno Pevkur esindab Eesti seisukohti 15.-16. juunil toimuval EL-i justiits- ja siseasjade nõukogus.
25. – 26. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu istung, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad Euroopa rändepoliitikat, seal esindab Eestit peaminister Taavi Rõivas.
Toimetaja: Merilin Pärli