Lauri Mälksoo: presidendi kõne oli üks tema parimaid
Presidendi kõne läbivaks teemaks nii kohalike kui ka välispoliitiliste teemade puhul oli tõe ja vale äratundmise motiiv. Kirjandusteadlase Rein Veidemanni hinnangul oli tegu tasakaalustatud, julgustava ja rahustava kõnega, mis teisalt tuletas meelde, et me elame uues reaalsuses, mida keegi poleks aasta tagasi osanud oodata. Õigusteadlase Lauri Mälksoo arvates oli tegu presidendi ühe parema kõnega.
"Pigem selle meeldetuletuse mõte Chamberlaini kohta oli see, et tasakaalustada neid hääli, mis võib olla ka kuskil Lääne-Euroopas on olemas – et kui nüüd anda Venemaale see, mida ta tahab, kas või siis tükke Ukrainast, et siis kuidagiviisi lepitakse, et tekib uus rahusituatsioon.
Ja ma arvan, et see Chamberlaini näide oli selle kohta, et see ei pruugi niimoodi olla. Ehk siis presidendi sõnum oli, et lahendus sellele probleemile, ei saa olla see, et tunnustagem vallutust," kommenteeris Mälksoo "Aktuaalsele kaamerale".
"Presidendi kõne toetus Karl Ristikivile, selle ma püüdsin kohe kinni, algul oli nii-öelda vihjena ja lõpus ta lausa tsiteeris. Ristikivi, kes vaatas juba pagulasena Eestit sealtpoolt merd, tema kõnes vabariigi aastapäeva puhul, küsis ta endalt, aga mismoodi ma saan sellele riigile kaasa aidata, kui ma olen juba siin.
Vot selles oli minu arvates president Ilvese peamine sisenduslik mõte – me oleme siin, me ei lähe mitte kuskile ja meie kohus on tõepoolest olla Eestis. Ja elada ja viia seda Eestit edasi," arvas Rein Veidemann.
Toimetaja: Madis Järvekülg