NATO hävitajad hoiavad end vormis

Video
Vahur Lauri
24.04.2016 21:36
Rubriik: Eesti

Nädala algul toimus Ämaris NATO õhuväeõppus, millel osalesid seitse liikmesriiki ning Soome ja Rootsi. Ämaris demonstreeriti ajakirjanikele ka NATO kaugluurelennukit E3 ehk AWACS ning räägiti Vene õhuväe aktiivsusest Läänemere regioonis. Juulikuus Varssavis toimuva NATO tippkohtumise eel on päevakorras ka Balti rahuaja õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissiooniks.

Hispaania ja Belgia piloodid on alates jaanuarist Šiauliais ja Ämaris õhuturbemissioonil. See on rahuaja õhupatrull, kuid lennukid on relvastatud. Kui võõra riigi sõjalennuk rikub õhuliiklusreegelid, peab õhuturbelennuk selle tuvastama. Ka teine lennuk võib olla relvastatud.

Eesti õhuruumi rikkumisi oli eelmisel aastal kolm, tänavu on neid olnud kaks, need on väldanud alla minuti, ütleb õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. "Kogu Süüria siirde vältel eelmise aasta septembrist praeguseni on arvuliselt vähem Vene lennukeid lennanud meie piirkonnas kui möödunud pooleteise aasta jooksul, kinnitas Tarien.

Erukindral Ants Laaneots arvab, et Vene õhuväe aktiivsus on vähenenud kõikjal. Süüria operatsioon on kulukas, Venemaa majanduslik olukord pole kiita.

"Vene valitsus oli sunnitud vähendama eelarvet 5% võrra seoses nende majanduskriisi ja sanktsioonidega. Teiseks läheb neil raha, et Süürias saaks opereerida nende lennuväe segabrigaad. Ehkki Putin omal ajal valjuhäälselt teatas, et ta toob selle sealt välja, tegelikult toodi Süüriast välja ainult mõned eskadrillid," kinnitas erukindral Ants Laaneots.

Vene pilootide viimaste nädalate demonstratsioonesinemised Läänemere kohal oli sõnum ameeriklastele: te olete meie hoovis. Kindral Laaneots on veendunud, et Vene sõjaväelased on saanud ülesande õrritada NATO-t. Kuid Vene pommitajate ülelendu Ameerika hävitajast ei saa võrrelda Türgi juhtumiga: Läänemere kohal olid Vene lennukid relvastamata. Kui need oleksid olnud relvastatud ja kui nende sihtimisseadmed oleksid olnud sisse lülitatud, oleksid Ameerika laeva sensorid selle registreerinud.

"Üsna varsti on Varssavi summit, siis Venemaa püüab heidutada NATO liikmesriike - eriti mõningaid, kes on nõrganärvilisemad," hoiatas Laaneots.

NATO lennukid "näevad" kaugele

Enne NATO Varssavi tippkohtumist juulikuus võib selliseid demonstratsioonesinemisi tulla veel. NATO ei kasuta ka nende puhul relvi esimesena.

"Me jälgisime seda, kandsime ette, seepeale koostatakse diplomaatiline noot poliitilisel tasandil ja kogu lugu," võttis NATO õhujuhtimiskeskuse ülema asetäitja brigaadikindral Roberto Di Marco protseduuri kokku.

NATO kaugluurelennuk Boeing E3 Sentry, rahva keeles tuntud rohkem kui AWACS, lendas Ämarisse Geilenkirchenist. See oli maandumisharjutus pilootidele, sest lennuk ei osalenud õppustel. Kuid samas oli see demonstratsioon: meil on silmad igal pool.

Lennuk teeb aastas 500 lendu. Üks lend kestab 8 kuni 12 tundi. Pärast Ukraina sõja algust lennatakse kahte uut marsruuti - põhjas Balti riikidest Norrani, lõunas Poolast Rumeenia ja Bulgaariani.

"Tavaliselt me lendame Poola või Rumeenia kohal, aga kui saame eriülesande, lendame Balti riikide kohal. Arvestades meie üsna suurt nägemisulatust võite
ette kujutada, kui kaugele Balti riikides me vaatame," tutvustas E3 Geilenkircheni meediaohvitser major Karsten Stove, kinnitades, et nende ametlik "nägemisulatus" on 400 km.

"AWACS-i ülesanne on ka see, et nad aegajalt lendavad ja kontrollivad, kuidas reageerib nende lennule Venemaa õhukaitsesüsteem - kuidas lülitatakse radarid sisse, mida uut ja huvitavat on venelastel sündinud ja toimunud," täiendas Laaneots.

NATO vägede ülemjuhataja kindral Breedlove soovitas hiljuti, et Balti riikide rahuaja õhuturbemissioon peaks muutuma lahing- ehk õhukaitsemissiooniks. See tähendaks rohkem lennukeid igas Balti riigis. Erukindral Laaneots arvab, et nende julgestuseks ja katteks tuleks Baltimaades omada ka keskmaa õhutõrje raketisüsteeme.

Hispaania ja Belgia piloodid lendavad Balti taevas viimaseid päevi. Aprilli lõpus saabuvad nende asemel Leetu portugallased ja Eestisse britid. Mis pärast juhtub, võib selguda NATO tippkohtumisel Varssavis.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!