Ilves ei toeta Rõivase plaani pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks

Video
6.05.2016 21:09
Rubriik: Eesti

Erinevalt peaminister Taavi Rõivasest ei pea president Toomas Hendrik Ilves kuigi mõttekaks eesmärki pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, sest viie alalise liikme vetoõiguse tõttu ei suudaks Eesti seal endale olulisi otsuseid läbi suruda.

Euroopa põgenikekriisi ajal soovitab president aga endalt küsida, kas me näiteks pagulaste hulgalise sisserände korral toetaksime endiselt Dublini kokkulepet, mille järgi põgenike ülalpidamine on sihtriigi ülesanne.

 Nädala algul USA-s visiidil viibinud peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti üks järgmistest suurematest välispoliitilistest eesmärkidest Euroopa Liidu eesistumise järel on saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. President Toomas Hendrik Ilves on selle püüdluse suhtes olnud skeptiline juba aastaid ning kordas seda ka "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Ma isiklikult ei näe seda kui väljakutset. Ülejõukäiv põhineb sellel, et ma tean, mis seal on vaja teha ja ma olen endiselt veendunud, et kuna alalistel liikmetel on vetoõigus, siis mul jääb arusaamatuks, mida me suudame seal saavutada, mis võiks olla Eestile oluline," ütles Ilves.

Ilvese hinnangul on Eestil olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. "See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga," rõhutas president.

Kas aga Eesti peaks jätkuvalt olema vastu Euroopa Komisjoni ideele muuta Dublini kokkulepet, mille järgi põgenikega tegelemise ja nende ülalpidamise eest vastutab sihtriik? President Ilves soovitab mõelda laiemalt.

"Mõtleme, et võib-olla meile üldse ei meeldi Dublini kokkulepe, kui meie osutume põgenike sihtriigiks. Me nägime siin kevadel või hilistalvel, kuidas hakati tulema üle Soome-Vene piiri. Mis viis selleni, oli, et Itaalia ja Kreeka olid üle uputatud põgenikega, et tuleb põgenikke jagada. Äkki me ise oleme sellises olukorras kunagi. Nii et me peame natuke laiemalt mõtlema," leidis Ilves.

Pikemat intervjuud president Ilvesega saab vaadata "AK nädalas" pühapäeval.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus