Kaju: karistused narkosõltuvust ei ravi

Video
10.03.2016 20:13
Rubriik: Eesti

Poliitika.guru toimetaja ja justiitsministeeriumi korraldatud uimastipoliitika konverentsi juhtinud Andreas Kaju tõdes, et karistuspoliitika pole vähendanud narkomaanide arvu, vaid pigem kasvatanud kuritegelikku käitumist, kuna sõltlaste vangi paigutamine aitab kaasa nende kriminaalse käitumismustri süvenemisele.

Andreas Kaju ütles saates "Ringvaade", et kui narkomaaniat hakati 1930-ndatel tõsisemalt uurima, siis leiti, et tegemist on pigem kombelõtvusest tuleneva probleemiga, mida on võimalik lahendada karistustega heidutades.

"Arenenud maailmas ei suhtuta enam sõltlastesse nii, vaid sõltuvusi käsitletakse haigustena, mida on võimalik diagnoosida ning teatud ulatuses ka ravida ja selle negatiivseid mõjusid piirata," selgitas Kaju.

Ta lisas, et karistuspoliitikat, millel on oma osa laiemas uimastipoliitikas, ei tasu vastandada ravimisega. "Üldse on narkopoliitika täis igasuguseid alusetuid vastandamisi, kuigi me teame seda, et sõltlaste sõltuvushaigust karistused ei ravi," toonitas Kaju.

Tema sõnul kinnitab viimast nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika, mis kinnitab, et karistuste abil pole võimalik tarvitajate arvu vähendada.

Karistamine pole andnud andnud tulemusi

Andreas Kaju, kes juhtis justiitsministeeriumi poolt korraldatud konverentsi "Uimastid, kuritegu ja karistus- kuhu tõmmata piirid?", leidis, et antud kogunemine oli märk sellest, et Eestis mõeldakse uimastipoliitika raames ka muust kui karmist karistuspoliitikast.

"Samas on ka vale öelda, et Eestis on kogu aeg mõeldud narkopoliitikale väga konservatiivselt ja nüüd korraga hakatakse teistmoodi mõtlema," märkis Kaju.

"Kui me tuletame meelde Nelli Kalikovat ja teisi aktiviste, kes on narkoprobleemidega tegelenud 90-ndate keskelt, siis peab tõdema, et kui me oleksime tollal nulltolerantsi kehtestamise asemel neid kuulanud, siis võib-olla poleks sellist HIV-epideemiat," rääkis Kaju, kes aga lisas, et ta ei taha mingil juhul ka nulltolerantsi poliitikat maha teha.

Teisalt tõdes Kaju, et sõltuvuse käes vaevlevate inimeste karistamine ja vangistamine ei ole endaga kaasa toonud mingisugust tulemust. "Me teame, et tüüpiline sõltlane, kes on sattunud vanglasse, on 34-aastane Harjumaalt pärit põhiharidusega vene keelt kõnelev mees, keda karistuspoliitika ei huvita, kuna tal on rasked psüühika- ja käitumishäired," selgitas Kaju.

See aga ei tähenda Kaju sõnul, et narkomaania küüsi langenud on igas asjas ohvrid. "Meil on vaja vaadata neid kui haigeid, neile kaasa tunda ja proovida piirata kahjusid," märkis Kaju. Sestap oleks vaja terviklikku rehabilitatsiooniprogrammi, mis käsitleks sõltlast nii sel ajal kui ta on kinnipidamisasutuses kui ka vabanedes.

Eestis kõik lahendusi rakendada ei saa

Konverentsil käsileti mitmeid lahendusi, millega saaks narkomaania ühiskondlikke kahjusid vähendada. Näiteks Šveitsis Bernis rajati "süstimismajad", kus sõltlased said turvaliselt oma probleemidega "tegeleda". Kaju aga nentis, et kuivõrd meie ühiskondlikke protsesse juhib avalik arvamus, siis selliseid liberaalseid lahendusi siin niipea ei rakendata.

"Me ei pea tegelikult tänast karistuspoliitikat muutma ega suuri reforme tegema, vaid meile piisab ka sellest, kui me seame endale prioriteedid," sõnas Kaju, kes lisas, et ka justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et eesmärgiks tuleks seada fentanüüli tarbimise vähendamine.

Fookus seatakse teiste probleemide arvelt

See aga tähendab, et kui õiguskaitseorganid peavad keskenduma fentanüülile, siis nad peavad deprioritiseerima teisi asju ehk need ained ja sõltuvused, mis fookusest välja jäävad, karistataks kergemate karistustega.

Ka politsei narkotalituse juht ja Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern leidis konverentsil, et nad peavad saatma trellide taha lapsi, kes on vahele jäänud vähem ohtlikke meelemürkidega.

"Me kaevame endale ise auku ja sotsialiseerime neid inimesi vangla keskkonnas kriminaalideks ja retsideks," rääkis Kaju. Tema arvates ei peaks eesmärk olema narkomaania ära kaotamine, vaid ühiskondlike kahjude vähendamine.

"Kolmandik tänastest kinni peetavates on narkosõltuvusega ja see näitab, kui palju on meil inimesi, keda me oleme vanglasse saatnud, kuid kellest kõik ei peaks seal olema ning edasi retsidiveeruma," märkis Kaju.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus