Politoloog: presidendivalimiste võtmeroll on Keskerakonna käes
Riigikogus toimuvatel presidendivalimistel on võtmeroll Keskerakonna käes, leiab politoloog Tõnis Leht. Riigikogus on tema hinnangul realistlik parteidevälise kandidaadi toetamine.
3. oktoobril koguneb riigikogu jälle presidenti valima ja et Eesti seekord presidendi saaks, peaks kandidaati toetama 68 saadikut. Politoloog Tõnis Leht ütleb, et nüüd on parteidel vaja päriselt laiapõhjalise kokkuleppeni jõuda ja ka koalitsioon võiks üksmeele leida.
"On selge, et ainult koalitsioonist loomulikult jääb väheks, neil on 59 häält. Selles mõttes on äravalimise võtmed endiselt väga suurel määral Keskerakonna käes. Ilma Keskerakonna igasuguse toetuseta on ülikeeruline presidenti riigikogus ära valida," selgitas politoloog ja blogi poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht.
Lehe hinnangul on riigikogus presidendi valimine realistlik siis, kui kandidaat tuleb väljastpoolt erakondi. "Ilmselgelt erakondadega seotud kandidaatide valimine käis meie parteidele üle jõu. Valimine jäigi ju selle taha, et enamik parteisid jäi jäigalt oma kandidaadi taha kindlaks ja ei toimunud päriselt tõelist katset kokku leppida."
"Tõenäoliselt oleme me olukorras, kus lihtsam on konsensust leida inimesele, keda keegi eriti ei tunne ja seeõttu pannakse talle lootused, et ta ei ole kellegagi seotud," arvas ka Keskerakonna juhatuse liige Kadri Simson.
Kuigi kandidaadi saab riigikogus üles seada 21 toetushäälega, uuris "Aktuaalne kaamera", kuivõrd tagaks presidendi äravalimise see, kui ta seataks üles mitte 21, vaid 68 toetusallkirjaga.
"Tõenäoliselt ongi ainuke mõistlik moodus see, et nüüd siin esmaspäeval-teisipäeval intensiivsete diskussioonide ja arutamiste käigus suudavad parteid nii palju kokku leppida, et nad tõesti panevad usutavalt need 68 toetushäält lauale. Siis on tõenäoline, et mõni poliitikaväline väärikas kandidaat on üldse nõus enda nime üles seadma," arutles Leht.
Ka Simsno peab seda väga mõttekaks. "Ta tõenäoliselt peab ikkagi olema täna väärikal positsioonil, tal peab olema kindlustunne, et temaga lihtsalt ei jamata," ütles Simson.
Ka Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet nõustus, et 68 toetusallkirja võiks olla garantii, et kandidaat ka ära valitakse.
"Kui ikkagi on väga selgelt nii palju inimesi ehk riigikogu liikmeid kedagi esitamas, siis selle eeldus on see, et põhimõtteliselt on kellegi osas juba kokku lepitud," leidis Paet.
Politoloog Tõnis Lehe hinnangul peaks erakonnad olema huvitatud kokkuleppele jõudmisest, sest ühiskonnas on tunda nördimust ja avalikkuse silmis on poliitiline eliit läbi põrunud. Parteisid võiks motiveerida idee mitte lasta erakondade ja ühiskonna vastandumisel teravamaks minna, lisas ta.
Toimetaja: Merilin Pärli