Puugid on tänavu jõudnud mullusest märksa rohkem nakkusi levitada
Suvine puhkuste aeg meelitab paljusid loodusesse, kus tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikele ohtudele. Üheks selliseks on puugid, kes võrreldes mullusega on tänavu suve keskpaigaks jõudnud juba märksa rohkem haigusi levitada.
Inimeste nakatumine puugihaigustesse on iga-aastane tervisemure. Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on möödunud nädala seisuga tänavu Eestis puukentsefaliiti nakatunud 26 inimest ja puukborrelioosi 323. Need numbrid on aastatagusega võrreldes suuremad ja peaksid inimesi tähelepanelikuks tegema, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid soojemapoolne talv võib seda pikendada. Nakatunute arv sõltub suuresti sellest, kuivõrd palju puuke looduses liikvel on ja kui aktiivsed nad on.
Kuulo Kutsari sõnul mõjutab oluliselt puukide ning seega ka puugirünnete arvu just ulukite ja näriliste arvukus looduses.
"Kui neid on looduses palju, on puukide toidulaud rikkalik ja ulukitelt või närilistelt verd imedes satuvad haigusetkitajad puugi organismi. Inimest hammustades, kannavad nad need inimesele üle," selgitas Kutsar.
Puukentsefaliidi viirusega nakatunud inimesel ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohale ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.
Ennast vaktsineerida on võimalik vaid puukentsefaliidi vastu.
Toimetaja: Sven Randlaid