Lääne maavanem peatas puhkealale kavandatud detailplaneeringu
Lääne maavanem Neeme Suur näitas eelmisel nädalal punast tuld detailplaneeringule, mis kaotaks Topu rannaäärse puhkeväärtusliku metsa ja avaks tee ehitustegevusele, kirjutab ajaleht Lääne Elu.
Topu ranna kallastel, Mäeküla külje all sai mõned aastad tagasi alguse omapärane lugu, mis võib muuta ümberkaudsete külade elu. Tegemist on suvilarajooniga. Keset eraomanikele kuuluvaid kinnistuid, millest osad on puhkealal asuvad maatulundusmaad, paiknes natuke üle viie hektari suurune Saki metsatükk, mis kuulus riigile. Ridala vallavanem Helen Koppa ütles Lääne Elule, et just seepärast on valla üldplaneeringus ka Saki maaüksus määratletud kui avalik puhkeala.
2011. aasta sügisel müüs riik Saki maaüksuse ootamatult eraomanikule – AS-ile AP Mets, mis tegeleb metsamaa ja raieõiguse ostu ning metsa ülestöötamisega. Ettevõtte juhatuse esimehest Ants Aidlast tegi ETV saade "Pealtnägija" juttu 2015. aastal saates, kus pandi ritta suurimad maaomanikud Eestis. Seitsmendal kohal olid Ants Aidla, Enn Külvik ja Jüri Külvik, kellele kuulub 16 000 hektarit maad, kuhu mahuks peale terve Tallinna linn. Neile kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, mis tegelevad metsamajandamise, puidu töötlemise, põllumajandusega ja kinnisvaraga.
Lääne Elu küsis kommentaari ka Ants Aidlalt, kes palus saata küsimused kirjalikult, kuid jättis neile vastamata.
Loetud päevad pärast maa omandamist andis ettevõte keskkonnaametile teada, et kinnistul läheb suuremat sorti metsaraiumiseks. Umbes kahel hektaril oli ette nähtud lageraie ja selleks saadi ka luba. Hiljuti keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialisti ametikohale asunud Jaanus Nilp vaatas Lääne Elu palvel aastatetagused dokumendid üle ja kinnitas, et seaduse mõttes toimus kõik korrektselt.
Koppa hinnangul astuti nende otsustega aga kohalikust omavalitsusest lihtsalt üle – riik jättis puhkeala tähelepanuta ja ka keskkonnaamet vaatas tema hinnangul asjale läbi sõrmed, kui andis loa puhkealal lageraie teha. Kahetsusväärseks nimetas seda ka Lääne maavanem Neeme Suur.
Millal täpselt metsa raiuti, pole teada, kuid raieluba kehtis 2012. aasta 13. oktoobrini. 2013. aasta kevadel müüs AP Mets Saki maaüksuse Viljandist pärit Kristjan Türgile, kes jagas selle kolmeks – tillukeseks Saki kinnistuks, mis müüdi naaberkinnistu omanikule, ning Sinilille ja Maikellukese kinnistuks. Viimase müüs Türk edasi oma sõbrale Tarmo Tederile.
Tähelepanu äratas, et äriregistris on Teder oma kontaktandmete hulgas kirja pannud meiliaadressi, mis kuulub lageraiet teinud AP Metsale. Teder kinnitas Lääne Elule, et pole mitte kunagi AP Metsa töötaja olnud, küll aga on neile teenuseid osutanud. Türk kinnitas omakorda, et kokkupuude AP Metsaga tal puudub ja müügikuulutuse leidis ta kinnisvaraportaalist kv.ee.
Sama aasta novembris otsustas Ridala vallavolikogu algatas Türgi ja Tederi taotluse alusel detailplaneeringu, mille jõustumisel oleks mõlema kinnistu tühjaksraiutud alale rajatud suvekodu koos abihoonetega. Detailplaneeringu algatamine sai volikogult rohelise tule Koppa sõnul suuresti seetõttu, et puhkeala kui sellist enam ei eksisteerinud ja metsa asemel oli võsastunud raiesmik.
Planeering läbis Lääne Elu sõnul kõik vajalikud etapid ja jõudis lõpuks maavanema lauale. Tänavu 14. veebruaril otsustas maavanem Neeme Suur selle aga heaks kiitmata jätta – nimelt tooks detailplaneering kaasa kogu puhkealaks määratud territooriumi kadumise, sest võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes oleks teistel maaomanikel õigus sama nõuda. Vald ei pruugi seda aga soovida. Liiatigi on see vastuolus üldplaneeringuga.
Teder tunnistas Lääne Elule, on maavanema otsuses pettunud. Koppa märkis aga, et praegused omanikud ostsid kinnistud teadmisega, et tegemist on puhkealaga, ja nii ei saanud neil olla õigustatud ootust, et vald muudaks selle elamumaaks. Üldplaneeringut hakatakse arutama pärast seda, kui Haapsalu ja Ridala on liitunud.
Metsaseadusest tulenevalt on Türgil ja Tederil kohustus selle aasta lõpuks mets taastada. Jaanus Nilp keskkonnaametist pakkus, et ühe hektari lageraiutud metsa taastamise hinnaks võib kujuneda umbes 1000 eurot. Türk ja Teder kostsid, et nad pole veel mõelnud, mida edasi teha, kuna asi on liiga värske.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: BNS