Maavalitsused maksid surnud inimeste nimel ettevõtetele välja kümneid tuhandeid eurosid (2)

(Foto: Flickr)
Madis Hindre
6.07.2016 10:56
Rubriik: Eesti

Maavalitsustel puudus aastaid ülevaade, kas need erivajadustega inimesed, kellele abivahendite rentimist nad ettevõtetele hüvitasid, ikka on veel elus. Hinnanguliselt on riik surnud inimeste eest maksnud kümneid tuhandeid eurosid hüvitist.

Erivajadustega inimesed saavad ettevõtetelt rentida vajalikke abivahendeid alates ratastoolidest ja lõpetades istepottide ning kõndimisraamidega. Osa vajalikust rahast maksab inimene ise, teise osa hüvitab riik, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Umbes viisteist aastat, ehk kuni läinud aasta lõpuni kehtis määrus, mille järgi maksti ettevõtetele läbi maavalitsuse. Lihtsustatult esitas ettevõte korra kuus taotluse, tõendas, et abivajaja on omaosaluse maksnud ja maavalitsus kandis raha üle. Tänavu aasta algul läks hüvitise maksmine aga sotsiaalkindlustusameti kätte.

Kui amet saabunud taotlusi rahvastikuregistriga kõrvutas, avastatigi, et osad abivajajad olid juba mõnda aega surnud. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul pidanuks selline kontroll toimuma varem ka maavalitsustes.

"Kõik need vajalikud tööriistad, nüüd ministeeriumi vaates, olid maavalitsustel olemas. Paljud maavalitsused ütlesid seda, et nemad ei pidanud võimalikus või vajalikuks neid arveid kord kuus selliselt üle vaadata. Ja nii üleminekuga see probleem silma jäi," selgitas Kuuse.

Tartu maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialisti Aime Kogeri maavalitsuste arvutites olnud süsteem AVE sellist rahvastikuregistriga kõrvutamist ei võimaldanud. Kõigi taotluste ühekaupa kontrollimine nõudnuks aga nii palju tööd, et otsustati keskenduda kallimatele abivahenditele.

Koger rääkis, et näiteks Tartu maavalitsuse igakuistele arvetele, mida esitas OÜ Itak, oli 3000-4000 klienti. "Meie jaoks olid tähtsamad riskid seotud kallimate abivahendite ja riigile võimalikult suure kulu tekkimise ärahoidmisega."

Tegelikult oli kehtiva korra ja maavalitsusel kasutada oleva infosüsteemiga seotud risk sotsiaalministeeriumile teada juba aastaid. Kahe tuhande teisel aastal juhtis sellele tähelepanu riigikontroll, 2005. aastal maavalitsused.

Siiski otsustati olemasolevat süsteemi mitte tõhusamaks arendada, sest niikuinii ootas ees tänavu aasta alguses teoks saanud reform, mis rahajagamise sotsiaalkindlustusametile andis.

Rait Kuuse ütleb, et tagantjärele õppetund on see, et kui on väga killustatud lahendused, siis tuleb kiiremini tegutseda, et nendele jälile saada ja neid muuta.

Kui maavalitsusele esitati arve iga kuu, siis abivajajad või nende lähedased võisid rendihinna maksta ära ka kogu aasta eest ette.

Ning kui lähedased tagastasid abivahendi mitte pärast inimese surma, vaid alles aasta lõpus, ei pruukinud veast aru saada ka abivahendeid rentinud ettevõtted. Sestap pole ka mingit alust riigiosalust ettevõtetelt tagasi nõuda.

Näiteks OÜ Itak juht on öelnud, et klientide maksekäitumine ei reetnud seda, et nad enam meie hulgas ei ole.

Põhjused, miks surnud inimese lähedased abivahendeid ei tagastanud ja ettemakstud omaosalust tagasi ei küsinud, on erinevaid. Osadel puhkudel ei läinudki riigi raha tegelikult raisku, kuna abivahendile leidus surnu lähedaste seas uus kasutaja. Teisalt tuli ka ette, et istepott või kargud jäidki kuni ettemaksu lõppemiseni toanurka seisma.

Seda, kui palju raha riik aastate jooksul surnud inimeste nimel välja maksis, keegi tegelikult ei tea. Peamiselt läinud aastal surnute kohta tehtud kontroll näitas pisut enam kui 7000 euro kadumist.

Auditit, mis näidanuks tarbetult makstud raha hulka viimase 15 aasta jooksul, rahandusministeerium tegema ei hakanud, kuna tagasi seda raha ei saa. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tõdeb, et ilmselt võib siin rääkida kümnetest tuhandetest eurodest.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!