Astrid Laurendt-Hanioja: Eesti kohtul polnud põhjust Galojanile tõkendit määrata
Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Astrid Laurendt-Hanioja rääkis "Ringvaate" stuudios, et Eesti kohtul ei olnud Anna-Maria Galojanile kolm aastat tagasi põhjust vabaks liikumiseks tõkendit määrata. Tänaseks on pikk loovutamismenetlus Ühendkuningriigiski õige tulemuseni jõudnud ja Galojan peab asuma oma viiekuulist reaalselt vanglakaristust kandma.
Anna-Maria Galojan toodi Eestisse karistust kandma eile pärast seda, kui ta oli kolm aastat veetnud Londonis, et mitte Eestis vanglasse minna. Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja on Galojani jälgimisega kõik need kolm aastat tegelenud.
Laurendt-Hanioja selgitas, et kuna Galojanile ei olnud kohtu poolt määratud tõkendit, siis oli ta kolm aastat tagasi vaba liikuma.
"Kogu selle menetluse jooksul, mis Eestis oli, ta väga korrektselt jälgis temale seatud nõudeid, ta ilmus kohale. Kohtul ei olnud põhjust midagi muud teha," ütles Laurendt-Hanioja.
Kui Galojan Eestist Londoni lahkus, kuulutas Eesti kohus ta tagaotsitavaks. Justiitsministeerium koostas Euroopa vahistamismääruse ja esitas selle Ühendkuningriigile. Seal algas naise loovutamismenetlus.
Kuid miks ei saanud Eesti julgeolekuametnikud minna ja Galojanil Suurbritannias n-ö käed raudu panna? Laurendt-Hanioja sõnul ongi Euroopa Liidu piires selleks loodud loovutamismenetlus, mis tähendab, et üks riik koostab Euroopa vahistamismääruse, millega ta küsib teises riigis kinni peetud tagaotsitavat selle riigi õiguse kohaselt, kus isik on kinni peetud.
"Kui me esitasime selle Euroopa vahistamismääruse, siis oligi meil teada, et ta seal on ja tema menetlus algas. Hakati otsustama tema loovutamist Eestile, aga paraku on Ühendkuningriigi õigussüsteem pisut erinev meie omast, nii et see menetlus võttis seal riigis täpselt nii kaua," rääkis Laurendt-Hanioja.
Kuid tänaseks on seegi menetlus lõppenud ja jõudnud Laurendt-Hanioja sõnul oma õige tulemuseni.
Loovutatud isiku ehk Galojani üleandmine toimus Briti politsei poolt Eesti politseile, kes talle sinna järele läks. "Loomulikult ta ei olnud mitte vabatahtlikult nõus tulema," märkis Laurendt-Hanioja.
Tõenäoliselt kannab ta oma karistust Harku naistevanglas. Laurendt-Hanioja kinnitas, et karistuse kandmine toimub ka Galojanil täpselt vangla eeskirjade järgi, nii nagu kõikide teiste kinnipeetavate puhul.
Toimetaja: Liis Velsker