165 riigi esindajad kirjutasid New Yorgis alla kliimaleppele
Rohkem kui 165 riigi valitsejad kirjutasid täna New Yorgis alla mullu Pariisis kokku lepitud kliimaleppe.
Lepe jõustub hiljemalt 2020. aastal. Jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 allakirjutanud riiki, kelle osa maailma kasvuhoonegaasiheitest moodustab vähemalt 55 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eestit esindas allkirjastamisel keskkonnaminister Marko Pomerants.
Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet.
Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et olukorras, kus maakera keskmise temperatuuri uued kuumarekordid sünnivad juba iga kuu, nagu ka selle aasta märtsis, on selge, et vanamoodi saastava majandusega edasi minna ei saa ja tuleb hakata tegutsema.
Globaalse temperatuuri tõus puudutab meid kõiki – ekstreemsed ilmaolud, sagenenud tormid, põud, kuumalained, joogivee puudus. Eestit ootavad ees peamiselt niiskem kliima, ekstreemsemad ilmastikuolud, meretaseme tõus ja pea lumevabad talved.
"Väikese ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas liikumine on Eestile võimalus valida arengusuund, mis võimaldab järk-järgult ümber kujundada riigi majandus ja energiasüsteem üha ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Ka meil on tarvis teha olulisi investeeringuid ja liikuda näiteks vähem saastavate kütuste ja energia tootmisviiside kasutamise ning energiatõhususe suunas,“ lisas Pomerants.
Kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga tunduvalt alla 2 kraadi ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
Euroopa Liit on püstitanud ambitsioonika ja kõiki majandussektoreid hõlmava eesmärgi, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Aastaks 2050 on võetud siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heite tasemega.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merili Nael