Henn Karits: kümne aastaga on piir käest lastud
Endise piirivalveameti peadirektori asetäitja Henn Karitsi sõnul on Eesti lasknud kümne aastaga, mil Eesti liitus Schengeni viisaruumiga, piir käest lastud.
Henn Karits ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", et Schengenisse saamiseks oli Eesti piir korras. "Piiri kontrollidi tõsiselt, käidi kohapeal, vaadati üle ja oli selles mõttes korras, et Venemaa pool oli juba kohe Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni tunnustamisel töid alustanud. Piir oli tähistatud ja märgitud Venemaa poolel. Eesti pool oli selline nagu on praegu," rääkis ta.
Meedias on pärast kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri juhtumit leidnud kajastamist pildid sellest, et Eesti piir on võssa kasvanud ja hooldamata. "Võsa kasvab aastaga, teisel aastal on see juba mehepikkune. See on igapäevane töö, aga selleks pole enam lihtsalt jõudu. Ilmselt pole ka piirivalvureid, puudub tehnika. Tehnika vananeb, aga asendust pole pikki aastaid toimunud. Selle tõttu on piir kümne aastaga käest lastud," kommenteeris Karits.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tõi aga välja, et Schengeni hindamise kohaselt vastab Eesti piir nõuetele. "Schengeni hindamine on rahul selle olukorraga. Schengeni hindamine, nagu ka Schengenisse astudes, nimetab samad faktid, kusjuures üks neist on riigipiiri väljaehitamata jätmine. Teine asi on personali vähesus. Ka 2006. aastal, kui oli veel piirivalveamet, heideti ette personalivähesust," rääkis Vaher.
Ta tõdes, et täna pole ühtki riiki, kus on ideaalne piir. "Keegi ei ütle, et meil on müür ja keegi sellest läbi ei tule. Me ütleme, et teeme endast kõik oleneva piiri valvamise vaates. See oleks tunduvalt efektiivsem, kui riigipiir oleks väljaehitatud," lisas peadirektor.
Vaher ütles, et riik ei ole piiri hooldust prioritiseerinud. Ta tõdes, et samas on Eesti riik arenenud edasi ning piiri valvamine ei toimu enam nii nagu näiteks 1991. või 2003. aastal.
Vaheri sõnul on kõik peadirektorid pidanud siseministeeriumiga läbirääkimisi raha saamiseks piiri hooldamiseks, tehnika väljavahetamiseks ja varustuse soetamiseks. Tema hinnangul on aga Eesti riik ilmselt lootnud liiga palju sellele, et sünnib kokkulepe piiri osas Venemaaga.
Vaher märkis saates, et kui Eesti jätab riigipiiri väljaehitamata, ei anna Euroopa Liit enam meile piirivalvamiseks raha.
Endine luureohvitser Rene Toomse on varem välja pakkunud, et riigipiiri valvamises võiks kasutada eraturvafirmat, kuhu kuuluvad endised kaitseväelased. Ta tõdes saates, et praegu sõjaväelist piirivalvet Eestis luua ei saa, sest selleks pole piisavalt inimesi.
Tema ettepaneku kohaselt võiks eraturvafirma koos endiste kaitseväelastega tugevdada piirivalvet piirilõikudes väljaspool kontrollpunkte, mis on tema sõnul klassikalises mõttes turvatsoonid.
See tuleks Toomse sõnul aga koostöös piirivalvega. "Tugiteenuste tagamine pole maailmas midagi uut. Euroopas ma seda otseselt ei tea ja USAs seda legaalselt veel ka ei ole, aga kriisipiirkondades on see väga levinud. Näiteks Afganistanis ja Pakistanis on eraturvafirmad tihti piirivalve väljaõpetajad ja kogu asja koordineerijad koostöös riigiga," selgitas ta.
Igor Taro: piir ei ole halvasti valvatud, kuid ohuolukord on muutunud
ERRi korrespondent Igor Taro ütles saates, et Eesti piir ei ole üldises plaanis halvasti valvatud.
"Ma ei väidaks, et meil pole piir valvatud, sest teated, mida näeme igal nädalal, kus võetakse illegaale vahele, tähendavad, et piir on valvatud. Küsimus on aga selles, et ohuhinnang on võrreldes kümne aasta taguse ajaga muutunud, uusi ohte on juurde tulnud," rääkis ta.
Taro sõnul öeldakse, et üks osa piiri valvamisest on rahvusvaheline koostöö, kuid Eesti ja Venemaa vaheline rahvusvaheline koostöö on viimase aasta jooksul halvenenud.
"Illegaalide piirist üleminekul juba hakatakse tähte närima, et kui jälgi pole otseselt piirjoonel näha, siis ajab Vene pool väited tagasi. Analoogseid juhtumeid on. See viitab sellele, et muutunud olukord Venemaaga eeldab mingeid muutusi. Aga see ei tähenda, et piirivalvurid ei tee tööd ja piir on valvamata," ütles ajakirjanik.
Taro hinnangul võiks piirilähedastes maapiirkondades korraldada näiteks kaitseväe õppusi ja samas, majanduslikel kaalutlustel, kaasata piiri korrastamisel ka kohalikke inimesi.
Toimetaja: Merili Nael