Fotod: Sõjakool mälestas detsembrimässus langenud kadette

1.12.2016 10:23
Rubriik: Eesti

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool mälestas täna varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees piduliku rivistusega 1924. aasta detsembrimässus langenud kadette.

"Traditsioonide hoidmine aitab meil hoida sidet minevikuga, tulla toime olevikus ning valmistuda tulevikuks. See on üks võimalus hoida ära halvimat ning säilitada vaba maa ja rahvas," ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.

Sõjakooli rivistusel viis kõrgema sõjakooli kooli veebel läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ta ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas.

Pärast traditsioonilist mälestustseremooniat ning Kristiine linnaosa valitsuse esindaja sõnavõttu andis MTÜ Tondi SK Ajalooklubi juhatuse esimees kolonelleitnant erus Jaak Haud kaitseväe ühendatud õppeasutustele üle aastatel 1920-1940 Tallinnas Tondi tsaariaegsetes militaarkasarmutes tegutsenud Tondi sõjakooli ajalooga seotud ja kultuuriväärtust omavad esemed.

Rivistuse järel külastavad sõjakooli kadetid Tondi sõjakooli muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi. Seejärel asetavad sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega oli kaitseväe ühendatud õppeasutuste fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures väljas auvahtkond.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (10)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus