Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Läänemaal on tänavu sagenenud uppumissurmad
Tänavu on politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuris merel hukkunud juba neli inimest, mullu samal perioodil hukkunutega õnnetusi polnud. Traagiliselt lõppevate juhtumite peamiseks põhjuseks see, et merel sõitjad ei kanna päästevesti või kannavad seda valesti.
Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on tänavu käidud merel otsingu- ja päästetöödel 42 korral, mida on ligi kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Et isegi, kui minnakse merele ja võetakse kaasa kõik vajalik päästevarustus, siis pahatihti ei panda päästevarustust korralikult selga, ei panda korrektselt selga, jäetakse võib-olla paati kuhugi vedelema ja siis, kui on õnnetus käes, on juba liiga hilja, et päästevarustuse järgi hakata otsima," rääkis Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma liige Janno Aser.
Läänemaa vabatahtlik päästja Vallo Vilta meenutas üht õnnetust, kui inimene uppus seepärast, et päästevest oli valesti selga pandud.
"Vest oli küll seljas, aga oli lahtiselt seljas ja paat läks ümber, kukkus vette ja inimene uppus ikkagi ära," rääki ta.
See, et paljud merelkäijad ei kanna päästevesie, sai kinnitust Haapsalu Grand Holm Marina sadama kail, kus poole tunni sees jäi kaamera ette mitu enda elu ohtu seadnud paadiseltskonda.
Vallo Vilta sõnul on üsna palju kasutuses ka päästeveste, mis merele kandmiseks ei sobi. Näiteks sellised, mis küll hoiavad inimest vee peal, kuid kui inimene on vees näoli ja teadvuseta, siis vest ei keera ise veesolijat selja peale. Kanda tuleks aga seesugust vesti, millel on ujuva materjaliga täidetud kõrge krae.
"Ta keerab teadvuseta inimese selja peale. Kui inimene juhtub näiteks vette kukkudeski pea ära lööma, on teadvuseta, siis ta keerab inimese vette kukkudes siiski selja peale ja hingamisteed jäävad vabaks," selgitas ta.
On ka selliseid päästeveste, mis avanevad ise, kui inimene vette kukub. Need on eriti head juhul, kui inimene on teadvuseta.
On ka poolautomaatsed vestid. "Poolautomaatselt on see asi, et kui inimene vette kukkudes lööb näiteks pea ära ja on teadvusetu, siis sellest vestist ei ole midagi kasu - ta on lihtsalt sihukene nagu rätik kaelas," rääkis Vilta.
Lääne prefektuuris palusid mullu esimesel poolaastal merelsõitjad abi 52 korral, tänavu on neid juhtumeid olnud juba palju rohkem - 74.
Merelt on päästetud 53 inimest, neist 17 inimest pääsesid kaldale ise.
"Et isegi, kui minnakse merele ja võetakse kaasa kõik vajalik päästevarustus, siis pahatihti ei panda päästevarustust korralikult selga, ei panda korrektselt selga, jäetakse võib-olla paati kuhugi vedelema ja siis, kui on õnnetus käes, on juba liiga hilja, et päästevarustuse järgi hakata otsima," rääkis Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma liige Janno Aser.
Läänemaa vabatahtlik päästja Vallo Vilta meenutas üht õnnetust, kui inimene uppus seepärast, et päästevest oli valesti selga pandud.
"Vest oli küll seljas, aga oli lahtiselt seljas ja paat läks ümber, kukkus vette ja inimene uppus ikkagi ära," rääki ta.
See, et paljud merelkäijad ei kanna päästevesie, sai kinnitust Haapsalu Grand Holm Marina sadama kail, kus poole tunni sees jäi kaamera ette mitu enda elu ohtu seadnud paadiseltskonda.
Vallo Vilta sõnul on üsna palju kasutuses ka päästeveste, mis merele kandmiseks ei sobi. Näiteks sellised, mis küll hoiavad inimest vee peal, kuid kui inimene on vees näoli ja teadvuseta, siis vest ei keera ise veesolijat selja peale. Kanda tuleks aga seesugust vesti, millel on ujuva materjaliga täidetud kõrge krae.
"Ta keerab teadvuseta inimese selja peale. Kui inimene juhtub näiteks vette kukkudeski pea ära lööma, on teadvuseta, siis ta keerab inimese vette kukkudes siiski selja peale ja hingamisteed jäävad vabaks," selgitas ta.
On ka selliseid päästeveste, mis avanevad ise, kui inimene vette kukub. Need on eriti head juhul, kui inimene on teadvuseta.
On ka poolautomaatsed vestid. "Poolautomaatselt on see asi, et kui inimene vette kukkudes lööb näiteks pea ära ja on teadvusetu, siis sellest vestist ei ole midagi kasu - ta on lihtsalt sihukene nagu rätik kaelas," rääkis Vilta.
Lääne prefektuuris palusid mullu esimesel poolaastal merelsõitjad abi 52 korral, tänavu on neid juhtumeid olnud juba palju rohkem - 74.
Merelt on päästetud 53 inimest, neist 17 inimest pääsesid kaldale ise.
Toimetaja: Kadri Masing