Eesistumise nihkumise tõttu tuleb Eestil oma tegevus lühemale ajale ära mahutada

Video
Maria-Ann Rohemäe
27.07.2016 19:02
Rubriik: Eesti

Eesti pool aastat varasem Euroopa Liidu eesistumine tähendab, et Brüsselisse tuleb lisainimesi saata oluliselt varem ning kiiremini peab edasi liikuma ka koolitusprogrammiga. Samuti üritatatakse uue ajakava osas jõuda kokkuleppele kultuurikatlaga, kus peaksid toimuma eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise uus ajakava on juba valmis ning tõenäoliselt kinnitatakse see järgmise nädala alguses eesistumiskomisjonis ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene ja teine poolaasta Euroopa Liidu tegevustes ei ole päris sarnased, nii et nii mõningate suuremate ürituste kui ka väiksemate ürituste puhul on muudatused ja kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et teise poolaasta eesitumine on ajaliselt lühem selles mõttes, et august on Brüsseli-vaba kuu Euroopa Liidus ja aasta lõpeb ka varem, nii et me peame kogu oma tegevuse mahutama lühemale ajale," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

Tema sõnul tuleb eelkõige nüüd kiiresti edasi liikuda kahel suunal: valmistada ette Eestis toimuvaid üritusi ning eesistumisega seotud inimesi.

Kui praegu töötab Brüsselis Eesti alalises esinduses umbes sada inimest, siis eesistumise ajal peaks see number olema poole suurem. 50 lisainimest pidi esialgu Brüsselisse minema jaanuaris, kuid nüüd tuleb nad sinna saata juba sügisel. Samuti tuleb kiiremini edasi liikuda koolitusprogrammiga.

"Koolitusgruppe on palju, ametnikke, kes sellega seotud on, on päris palju. Kokku on meeskonnas 1300 inimest, kui me arvestame nii sisuinimesi kui toetavaid valdkondi. Koolitusi on palju. Need lihtsalt toimuvad tihedamini ja koolitajad on need, kes saavad kõige suurema koormuse," rääkis Euroopa Liidu eesistumise personalijuht Kristi Täht.

Eesistumisega seotud ligi paarisajast üritusest peaks vähemalt kakskümmend kõrgetasemelist sündmust toimuma kultuurikatlas. Eesistumise logistikajuhi Toomas Tirsi sõnul hoiatati kultuurikatelt juba varem, et üritused võivad nihkuda pool aastat varasemaks.

"Me loodame jõuda kokkuleppele, et me saame ikkagi vastavalt ajakavale üritused kõik korraga või ühes kohas ära tehtud, et me ei pea eraldi kuskile mujale minema," ütles Tirs, kuid tõdes, et väga palju varuvariante ei ole.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 76 miljonit eurot, mis pidi jagunema kolme aasta peale. 2018. aastaks oli planeeritud 40 miljonit eurot. Rahandusminister Sven Sester ütles eelmisel nädalal, et sügisel tuleb riigieelarve kokkupanekul arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus