Inimõiguste keskus: vihakõne kriminaliseerimisega tuleb kiiremini edasi minna
Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, selgub Inimõiguste keskuse värskest aruandest. Samas pole suudetud piisavalt reageerida rassistliku vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla kasvule. Raporti autorite hinnangul on Eestis levimas populistlik poliitika, mis vastandab eri ühiskonnagruppe ja seksuaalseid sättumusi ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega.
Eestis kahe viimase aasta olulisemaid inimõiguse arenguid käsitlev raport nendib, et kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas raskendab just kooseluseaduse rakendusseaduse pidurdumine riigikogus võrdsete õiguste laienemist kõikidele ühiskonna liikmemete. LGBT inimeste õiguste peatüki koostanud Helen Talalaeva sõnul on endiselt ebaselge, kas rakendusseadus kõik riigikogu lugemised läbib.
"Seejärel muidugi järgmisel aastal kui kooseluseadus jõustub tekivad rakendusaktide puudumise tõttu väga reaalsed praktilised probleemid paaridel, kes tahavad oma kooselu notari juures registreerida," lisas Talalaev.
Vihakõne vastane seaduse muudatus pole ministeeriumist kaugemale jõudnud
Aruande koostanud ekspertide hinnangul on viimase paari aasta sündmused kooseluseaduse ja pagulaste teemadel näidanud, et vaja on selgemaid vaenu õhutamise vastaseid reegleid. Seetõttu tuleks vihakõne kriminaliseerimisega kiiremini edasi minna.
"Sel aastal me oleme näinud kuidas vihakõne on jõudnud interneti kommentaariumist poliitilisse retoorikasse ja meie praegu kehtiv karistusseadustik tegelikult nendes olukordades ei aita," nentis Talalaev.
Tema sõnul on vihakõne karistatav ainult olukorras, kus see reaalselt ohustab kellegi tervist, elu või vara. Justiitsministeeriumis on see teema olnud pikalt arutelul, mille käigus on koostatud ka erinevaid verisoone seaduse muudatusest. "Mingil põhjusel ministeeriumist edasi seaduse muutmine pole jõudnud," möönis Talalaev.
Riiklik rassism puudub, kuid ühiskonnas on rassism kasvav probleem
Pagulaste küsimuses Eestis suuri probleeme ei ole. Pigem on aruande pagulaste õiguste osa autori Anni Sääre hinnangul üldine pagulastega seotud ärev olukord toonud Eestis kaasa rassismi ilmingud.
"Otsesed ilmingud nagu halvasti ütlemised ja laimamised on sagenenud ja samuti on meieni jõudnud teabe kohaselt kasvanud kallaletungide arv. Seega probleem on, aga samas, kui me vaatame, kas riik ise rassiliselt diskrimineerib, siis Eestis sellega me probleem ei ole tuvastanud," selgitas Säär.
Eesti palgalõhe on lõunanaabritest poole suurem
Inimõiguste raportis rõhutatakse, et endiselt pole lahendust leidnud naiste jätkuv diskrimineerimine võrdse kohtlemise mõistes, kuigi juba eelmise aasta lõpus kiitis valitsus heaks riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu.
Aruande diskrimineerimise keelu osa autori Kelly Grossthali hinnangul on Eesti võrdõiguslikkuse seisukohalt kõige teravam probleem endiselt palgalõhe.
"Antud probleem on Eesti puhul huvitav, kuna meil on Euroopa Liidu üks kõige suuremaid soolisi palgalõhesid, ligi kaudu 30%, siis kui me vaatame näiteks oma lõunanaabrite lätlaste või leedulaste juurde, siis on nende puhul palgalõhe erinevate uuringute kohaselt 11 kuni 13 protsendi vahel," rääkis Grossthal, kes möönis, et ka Baltimaade vahel on tekkinud suur vahe.
Toimetaja: Allan Rajavee