Fotod: võidusamba jalamil mälestati kommunismi ja natsismi ohvreid

23.08.2016 13:12
Rubriik: Eesti

Teisipäeval mälestati Vabadussõja võidusamba jalami juures Tallinnas 77 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis pani aluse paljude vabade riikide okupeerimisele ning suure hulga inimeste represseerimisele totalitaarsete režiimide poolt.

Kell 12 alanud tseremoonial võttis valitsuse esindajana sõna sotsiaalakaitseminister Margus Tsahkna ja Euroopa Parlamendi esindajana Tunne Kelam. Mälestuspalvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Esines ERRi tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad.

"MRP salakokkulepe oli võimalik, kuna Euroopa riikidel puudus omavaheline koostöö. Eesti ei tohi enam kunagi üksi jääda ning seepärast on täna päevakohane tuletada meelde, et usaldusväärsetes liitlassuhetes nii NATOs kui Euroopa Liidus seisneb meie julgeoleku garantii. Seepärast peame ütlema selge "ei" Venemaa katsele meie liitlaste koostööd murendavale ettepanekule käia ühekaupa Moskvas Läänemere julgeolekuküsimusi arutamas. MRP aastapäeval peame tõdema, et vana käekiri on jätkuvalt meeles, kuid meie oleme võimelised ajaloost õppima," ütles valitsuse esindajana mälestustseremoonial osalenud Tsahkna.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma lausus, et kurjuse olemusse kuulub kõige loomuliku ja inimliku, inimesele kalli ja armsa röövimine.

„Sarnane käitumismuster on kurjusel ka täna kõikjal seal, kus lihtsad ja süütud inimesed on sunnitud olema tunnistajaks vägivallale ja ülekohtule ning selle eest põgenema, või kohale jäädes riskima enda ja oma lähedaste eluga. Röövida ei saa aga usku, lootust ega armastust!" rääkis Viilma.

Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks.

Üleeuroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal toimub üleeuroopaline mälestuspäev Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus Eesti esindajana osaleb ka justiitsminister Urmas Reinsalu.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 77 aastat.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus