Psühholoog: õpetajate ja kodu negatiivsed hinnangud süstivad lastesse hirmu

(Foto: Bindaas Madhavi/Creative Commons)
Jane Saluorg
24.05.2016 10:41
Rubriik: Eesti

Gümnaasiumi riigieksamite periood on selleks korraks läbi. Tagasiside tehtud tööle avaldub mõne kuu pärast koolide pingereas. Psühholoog Maie Kotka sõnul on tulemuste ritta sättimisel koolide jaoks mängus maine, õpilaste jaoks aga elu ja tervis.

Jane õpib hästi ja on puha viieline, kuid hinnetelehele eksiv neli tähendab karistust. Riigieksamite keskpärane skoor oma kooli ja perekonna häbistamist. Jane pole erand, sest Maie Kotka sõnul kannatavad välise surve all paljud õpilased. "Kodu ja õpetaja surve võib olla selline, millega toime ei tulda, sest kui kohe antakse negatiivne hinnang – ehk kui sul on näiteks tunnistusel neljad ja mõni kolm ning õpilasele öeldakse, et nende tulemustega sa kaugele ei jõua –, siis juba sellega süstitakse lastesse hirmu," selgitas Kotka ERR-i raadiouudistele.

Psühholoog lisas, et mida rohkem negatiivseid hinnanguid laps saab, seda madalamaks muutub tema enesehinnang. "Kui ta ei näe, et tal mingi asi välja tuleb, siis ongi kõik halvasti," lisas Kotka.

Lapsevanemad ja õpetajad ei mõista õpilase muresid

Tema sõnul on väär arvata, et kõik on kõiges head, sest haritus ei väljendu mitte numbrites, vaid lapse individuaalses arengus. Kahjuks ei saa tulemusi ootavad lapsevanemad ja õpetajad sellest tihti aru, mistõttu tuleb neile üllatusena, kui laps on ühel päeval narkootikumide, alkoholi, antidepressantide või kõige hullemal juhul suitsiidi ohvriks langenud.

"Laps võib tunda, et ta ei saa oma muredest oma vanematele rääkida, sest pole nende ootustele vastanud," märkis Kotka. Tema sõnul võib laps siiski vahel oma muret kurta ainuüksi sellepärast, et vanemaga rääkida.

"Kui laps on seadnud iseendale väga kõrged nõudmised, siis ta ei pruugi nendega toime tulla ning võib selle koha pealt üle mõelda. Need lapsed, kes abi vajavad, on just need, kes ennast survestavad ja pingestavad," möönis psühholoog.

MHG direktor: õpilased ei ole pinges

Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) direktori Ene Tambergi sõnul praegune kooli- ja eksamisüsteem lastele lisapingeid põhjustada ei tohiks, sest tema hinnangul kahe nädala jooksul ühe eksami tegemine ei saa olla väga pingeline.

"Kolme aasta jooksul gümnaasiumis ja enne põhikoolis lõpueksamiteks sisuliselt ette valmistunud ning õppematerjali omandanud, siis peaks see olema tehtav," leidis Miina Härma gümnaasiumi direktor.

Tambergi sõnul kasutavad õpilased eksamiperioodidel ergutina kohvi, kuid liigse alkoholi, narkootikumide või rahustite tarbimine on kirjanduslik liialdus.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!