Vestlusring: miks on Eesti narkotabelite tipus?
Eesti on üks väheseid maid kus narkosõltlased tarbivad fentanüüli. See on üks põhjus, miks Eesti on narkootikumide üledoosisurmade poolest Euroopas esimeste hulgas. Üha enam on nii narkosõltlaste kui -kullerite hulgas eesti emakeelega noori mehi, aga ka naisi.
Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre ja Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas rääkisid ERRi uudisteportaali vestlusringis oma töös kogetu põhjal narkootikumidest, nende transiidist ja tarbimisest Eestis.
Miks on Eestis narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv nii suhtarvult kui absoluutarvult Euroopas nii silmatorkav?
Kaido Kõplas: Vastus on lihtne – Eestis on narkootiline aine fentanüül, mujal Euroopa Liidu riikides seda ainet ei ole. Tegemist on väga kange narkootilise ainega, mis põhjustab üledoosisurmasid. 80-85 protsenti surmadest on meil tingitud fentanüülist.
Kust see tuleb?
Urmet Tambre: Pakun, et Venemaalt tuleb, aga MTA-l ei ole õnnestunud piiri pealt veel suuremaid laadungeid kätte saada.
Ja fentanüül on rohkem levinud Ida-Euroopa riikides?
Kõplas: Ei ole. Kui lugeda artikleid, siis on fentanüüli probleem Venemaal, USAs ja Eestis. Mujal Euroopas, maailmas sellest ainest kuulda ei ole.
Aga miks meil domineerib fentanüül ja ei ole näiteks heroiini?
Tambre: See on hea küsimus. Miks meil ei ole heroiin ja on fentanüül?
Kõplas: 1999. aasta lõpus, 2000. alguses tuli Eestisse heroiin. See jõudis siin olla ainult kaks pool aastat. Siis tuli Eestisse fentanüül ja see surus järk-järgult aastaks 2006 heroiini turult välja.
Tambre: Hetkel on MTA heroiini kätte saanud ainult transiidi korras. Jutt käib ainult grammidest ikkagi.
Kõplas: Narkomaan, kes tarvitab fentanüüli, heroiinist enam joovet ei saa. Heroiin on kümneid kordi lahjem narkootiline aine kui fentanüül.
Huvitav on see, et nii Lätti kui Soome on üritatud viia fentanüüli, aga sealsed narkomaanid ei ole seda omaks võtnud.
Räägime Eestist kui narkotransiidi riigist. Mis siit läbi liigub, kuhu ja mis siia jääb?
Tambre: Kui palju siit läbi liigub, seda ei tea küll mitte keegi. Küll aga me saame suhteliselt palju kätte ka. Oleme ikka kõvasti tööd teinud, et me ei muutuks päris transiidimaaks.
On väga vale arvata, et läbi Eesti liigub siit kõik ainult Venemaale. Liigub siit Venemaale ja Venemaalt siia ka kõiksugu aineid.
Kust aga odavamalt saab, sealt tuuakse, viiakse sinna, kust saab paremat hinda.
Kõplas: Eesti peab selle teemaga tegelema, sest geograafiline asukoht on väga soodne narkotransiidiks. Meil on kõrval põhjatu auk Venemaa – enam kui 140 miljonit inimest. Põhja-Euroopa, kus hinnad on mitu korda kõrgemad.
Tambre: Praegu on isegi hästi, et me pole Euroopa number üks narkotransiidi maa. Jõulise võitluse seisukohalt vaadates hindame me oma tugevust selle järgi, kuidas aineid peidetakse. Kui narkootikumid hakkavad tulema kottides Eestisse, siis järelikult oleme liiga nõrgad, liiga hõlp on tuua. Praegu näeme, et ehitatakse peidikuid ja meeletult üritatakse peita.
Kui sa Lääne-Euroopast tahad midagi Venemaale viia, siis on valida kas Valgevene või Balti riikide kaudu.
Kõplas: Aga Valgevenel on piir ees, see natuke ikka hirmutab neid. Eesti on aga Schengeni viisaruumis – see tähendab, et sellist piirikontrolli, nagu vanasti, ei ole, saab põhimõtteliselt Hispaaniast või Hollandist otse siia sõita.
Tambre: Kuigi geograafiline asend soodustab Eestit kasutama transiitmaana, teeme MTAs kõik selleks, et Eestit ei kasutataks transiidikoridorina narkootiliste ainete vedamiseks Venemaale või Põhjamaadesse ja see ei saa kunagi kurjategijatele mugav ega lihtne olema.
Millised on need kullerid, keda te kätte saate?
Tambre: Sageli töötud, kes näevad selles kerget raha teenimise viisi. Inimesed, kes tegelevad keelatud ainete toimetamisega üle riigipiiride ei hooli muust kui ainult rahast – neid ei huvita, mida nad veavad ja kellele seda müüakse.
Need, kes jäävad keelatud ainete vedamisega vahele, üritavad tihti jätta muljet nagu tema puhul oleks tegemist vaese kannatanuga, keda kasutati ära. Kuid seesama kuller ei hooli samuti millestki muust peale iseenda heaolu ja suure summa teenimisest.
Sellest on väga kahju, et inimesi ei huvita üldse, mida nad veavad ja kellele seda müüakse. Inimesed võiksid korraks mõelda, äkki just tema toodud keelatud aine pärast on noor inimene täna sõltlane või kaotanud elu.
Kas on kokku arvutatud ka rahaline kahju, mis tuleb narkootikumidest?
Kõplas: Sellist arvutust ei ole tehtud, aga on fakt, et võitlus narkokuritegevuse vastu on kõige kallim variant.
Võtame näiteks ühe mahuka kriminaalasja, kus on 8-10 kahtlustatavat, kelle me kinni peame. Me menetleme seda asja üle aasta. Taoline kriminaalasi läheb riigile maksma umbes 150 000 eurot. Sellises mahus kriminaalasju on aastas 2-3.
Käimasoleval aastal on Põhja prefektuuris kinnipeetuid kokku umbes 150-160 narkootikumide käitlejat. Eelmine aasta oli 300. Selliste kriminaalasjade menetlemine on suhteliselt kallis.
Lisaks riigile tekitatud kahju tuleb arvestada ka rahva tervisele tekitatud kahju.
Ja siis tuleb veel arvestada, et narkokuritegevuse raha tuleb suuresti muust kuritegevusest: maksu- ja isikuvastastest kuritegudest, sellega kaasneb rahapesu ja loomulikult varavastastest kuritegudest.
Sõltuvuses oleva narkomaani keskmine päevakulu on 20-30 eurot. Süstivaid narkomaane on meil ligikaudu 10 000 – me räägime siin kokku miljonitest eurodest, mis tuleb sageli vargustest.
Statistika ütleb, et meil on 15-16aastaste hulgas rohkem kui kolmandik proovinud mõnd narkootikumi. See just nagu viitab kergele kättesaamisele. Kuidas sellega siis on?
Kõplas: Kanep on maailmas kõige levinum narkootiline aine. Nii ka meil Eestis. Kahjuks on ta ka üsna kergesti kasvatatav taim.
Tambre: Üks kättesaamisviis on interneti vahendusel. Sealt üritatakse tellida postiga. Postiga tuleb väga palju narkootikume ja sealt võib kätte saada kõike ravimitest marihuaanani.
Mul ei ole veel selle aasta numbreid, aga tundub, et oleme postiga saatmise juhtumite osas saanud pidama. Muidu kasvas postiga narkootikumide saatmine 100 juhtumi võrra aastas. See oli meeletu kui tõusvas tempos see läks.
Paljud noored ei julge minna kellegi võõra käest tänavalt otse ostma, küll aga julgevad nad seda teha internetis, mis on turvaline keskkond, sest nad on oma kodus ja oma koju tuuakse ka.
Kuidas te sellele jälile saate?
Tambre: Me püüame järjest enam kõik postipakid läbi valgustada. Järjest enam paneme inimesi tööle postipakkide läbivaatamise peale.
Mis juhtub selle noorega, kes selle tellib?
Tambre: See on kriminaalkorras karistatav.
Kõplas: Elu rikub ära. Vastavalt sellele, mis ta varem toime on pannud määrab kohus karistuse. Üldiselt esimesel korral kohus määrab tingimisi vangistuse või rahatrahvi. Ja kui teist korda vahele jääb, on reaalne vanglakaristus. Eesti karistused on ranged, aga sellega ei arvestata.
Kuigi statistika on päris hirmutav, on siiski lapsevanemaid, keda see ei huvita. Kui me räägime, et 30 protsenti 15-16aastastest lastest on proovinud narkootikume, siis ilmselgelt näen siin ka kodu tegemata tööd.
Lapsevanem peaks jälgima, mida laps internetist loeb. Kui noor võtab ette blogi või veebilehe, kus populariseeritakse kanepit, arvab ta, et see ongi nii. Aga tegelikult see pole nii.
Kanep ei ole kerge ega süütu narkootikum. 2012. aastal oli Eestis 171 narkosurma. Kusjuures kahel surnud inimesel oli kanepijoove.
Tõsi saa öelda, et need oleksid klassikalised üledoosid, aga kanepil on muuhulgas ka omadus kutsuda esile haiguseid, mis tavaolukorras jääksid avaldumata. Kanep on organismile koormus ja mürk.
Ja sellist asja ei ole, et "kogemata tellisin toote"?
Tambre: Sellist asja ei ole olemas, et "kogemata tellisin". Suuremal osal lehekülgedest, mis narkootikume müüvad, tuleb ikkagi teha konto, tuleb alla laadida programm.
Tuleb arvutis teha väga mitu protseduuri. Kui sa kõik need asjad ära teed, tead väga täpselt, kuhu lehele lähed. Narkootikume ei müüda nii, et kirjutad sisse veebiaadressi ja seal müüakse. Seal tuleb arvutisse tõmmata vastavad programmid.
Viimasel ajal oleme täheldanud, et just nooremad inimesed, keda MTA seoses keelatud ainetega kinni on pidanud, saavad aru küll, et kanep on keelatud, kuid neilt kumab läbi arvamus, et see aine ei ole ju ohtlik.
Kui küsida, kust selline arvamus on tekkinud, siis paljud selgitavad, et just meedia ja sõprade kaudu on tekkinud neile kuvand sellest ainest kui "kergest" narkootikumist, mis ei tekita sõltuvust, terviseprobleeme ja kanepi käitlemise eest ei ole rangeid karistusi.
Avalik arutelu on tervitatav aga kahju on noortest inimestest, kes on kuulnud ühte fraasi just kanepi pooldajate suust ja on seda uskuma jäänud.
Jah, inimesed on erinevad ja ühele inimesele võib sõltuvus tekkida, teisele mitte, kuid inimesed, kes valjuhäälselt oma arvamust avaldavad ja kanepit kiidavad, võiks mõelda, et kusagil jäi keegi tema juttu uskuma, ning seoses sellega tellis omale ainet ning sai kriminaalkorras karistada.
Sama hull on seis sellega, kui ta jäi sellest sõltlaseks. Kõigile arvamuseavaldajatele on palve – avaldage oma arvamust, kuid ärge looge noortele inimestele kuntslikku pilti asjadest, mida ei ole olemas ja ärge unustage lisamast, et tegemist on täielikult keelatud ainega, mille käitlemine toob kaasa väga range karistuse.
Kuidas on kanepi ja autosõiduga?
Kõplas: Kui inimene tarbib kanepit, on see tema organismis jääknähuna 30 päeva. Kui inimene teeb kanepisuitsu, siis ta ei tohiks autorooli istuda 30 päeva. Nähud on avastatavad.
Kanepijoove võib kesta 8-12 tundi, aga jääknähud püsivad organismis ka teiste narkootiliste ainetega võrreldes väga kaua.
Milline on narkosõltlane Eestis?
Kõplas: 4-5 aastat tagasi oli lihtne öelda: mitte eesti keelt kõnelev, vanus 18-35 aastat, politseiga pahuksis olnud, sotsiaalselt vähem kindlustatud, väga suur osa olid meesterahvad.
Praegu on narkosõltlaste hulgas fentanüüli tarvitavate eesti rahvusest inimeste osakaal kasvanud. Me oleme aastaid ainult süstivast narkomaanist rääkinud, tegelikult väga suur osa inimesi suitsetab fentanüüli. Ma ei imestaks, kui see on sama suur hulk kui need, kes ennast süstivad. Väga paljud inimesed ei julge ega taha ennast süstida.
Fentanüülisuitsetajate hulgas on nii noori emasid, kui noori ja töötavaid mehi. Oleme kätte saanud näiteks noore mehe, kes töötas logistikafirmas väga kõrgel kohal. Oleme hakanud kätte saama ka müüjate hulgast eestlasi, mida varem pole ette tulnud.
Tambre: Uus asi on ka see, et näiteks inimesed töötavad Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis, sõidavad laevaga selleks Eestisse, et võtta siit ainult enda tarbeks fentanüüli ja minna siis tagasi.
Eelmisel aastal saime selliseid kätte viis, sel aastal on vist olnud kaks või kolm.
Kui heal töökohal töötav inimene sõidab välismaalt Eestisse ainult selleks, et siit fentanüüli tuua ja ütleb sealjuures, et tal pole sõltuvust, siis ma hästi ikka seda ei usu.
Kui räägime selle n-ö keskklassiga, kes ennast sõltlaseks ei pea või on proovinud kanepit näiteks kuskil peol, siis olen püüdnud maalida pildi nendest kohtadest, kust need ained läbi käivad.
Suurel osal nende ainetega kokku puutuvatest inimestest on hepatiit ja erinevad muud haigused.
Mõelda tasub ka selle peale, kust need ained läbi käinud on. Kokaiini tuuakse kehasiseselt ja see kuller loomulikult ei pane kummikindaid kätte, kui ta on kokaiinipakikese kehast väljutanud. Ja inimene tõmbab selle lõpuks endale ninna...
Kust võtavad inimesed arvamuse, et see on mingi puhas asi, mida nad endale ninna tõmbavad!?
Kõplas: Mida narkomaanid ei teadvusta, on see, et fentanüül on tänaval 5-6protsendilise puhtusastmega. See tuleb laborist välja ligi 100protsendilise puhtusastmega. Seega ülejäänud 94 protsenti tänavalt ostetavast ainest on midagi üllatuse sarnast, keegi ei tea, mis seal tegelikult on.
Meie oleme nendest ainetest kätte saanud rotimürki, betoonipuru, soodat, soola, suhkrut ja vananenud ravimeid. See on ohtlik lisaks sellele, et narkootikumi puhul on juba iseenesest tegu väga tugeva mürgiga.