Kütt: SDE ei toeta pensioniea tõstmist

Helmen Kütt (Foto: Postimees/Scanpix)
14.09.2016 19:14
Rubriik: Eesti

Sotsiaaldemokraadid ei toeta ideed tõsta pensioniiga 70 eluaastani, kinnitas endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (SDE).

"Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks järsuks ja jäigaks sammuks. Inimesed on erinevad ning ka nende soov ja ka võimalus edasi töötada või pensionile minna on erinev – me võiksime tõsiselt arutada oluliselt paindlikumat lähenemist pensionieale ehk nn paindlikku pensionile siirdumise võimalust," rääkis Kütt.

"Kui inimene tunneb näiteks 65-aastaselt, et paras aeg on pensionile minna, siis olgu tal selleks võimalus. Kui ta tahab aga tööl käia täis- või osaajaga, siis olgu ka see lihtsalt korraldatav. Vastavalt kujuneksid ka pensioni väljamaksed erinevaks. Kõigile ühe jäiga vitsaga löömine ei sobi aga mitte," rõhutas ta.

Küti seisukohale järgnes ametis olevalt sotsiaalkaitseministrilt Margus Tsahknalt reaktsioon sotsiaalmeedias, kus ta süüdistas Kütti rahvale valetamises:

Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus