Pärnumaa abipolitseinikud said merepäästeks vajalikud oskused
Mõned Pärnumaal tegutsevast 42 abipolitseinikust on saanud ka merepäästeks vajalikud oskused. Õppimine koosnes teoreeilisest osast, vastava tehnika tundmaõppimisest ja lõpuks harjutati, kuidas vettekukkunut jääaugust päästa.
Praegu on Pärnu lahel kõige ohtlikum aeg, sest ilmastiku- ja jääolud võivad kiiresti muutuda ja kalamehed abi vajada. Kuigi harrastuskalastajad lahele minna ei tohi, tuleb merepäästjatel valvel olla, vahendasid ERR-i teleuudised.
Abipolitseinikest on politseinikele juba oluline abijõud kasvanud, aga seni pole neile merepäästega seonduvat õpetatud. Eriti tõsiselt tuli võtta seda osa õppepäevast, kus näidati, kuidas vette kukkununa ise jääaugust pääseda ja kuidas teist sarnases olukorras päästa.
"Politseitöö on ka merepäästmine ja mine tea, võib-olla ka abipolitseinik peab kunagi inimesi merelt päästma. Eelmine aasta panustasid Pärnu abipolitseinikud umbes 2700 tundi. Võimalusi, kuidas politseitegevuses osaleda, on mitmeid. Üks on näiteks patrullis käimine, teine ennetusüritustel koolilastele loengute pidamine," selgitas Lääne prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Tõnis Leinart.
Ta lisas, et aktiivseid inimesi, kes politseitöös osaleda soovivad, oodatakse alati juurde.
Dagnar Aavik on olnud abipolitseinik juba kolm aastat. "Sellepärast, et kunagi olin sõjaväelane ning nüüd elan Pärnumaal ja natuke on hinges patriotismi. Eks see on samas huvitav ka," selgitas ta.
Maris Mets alustas abipolitseinikuna sellepärast, et tal oli seoses oma tööga nendega palju kokkupuudet. "Ja kuna nad on nii toredad inimesed, siis nad n-ö värbasid mu ära. Abipolitseinikuna olen ma tegev olnud kaks aastat. Naised saavad igasuguse situatsiooniga väga hästi hakkama, sama hästi kui mehed," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael