Rõivas: Euroopa Komisjoni pakutud kvooti ei tasu võtta lõplikuna
Peaminister Taavi Rõivas ütles, et Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis näeb ette 1064 põgeniku suunamist Eestisse, ei tasu võtta lõplikuna.
"Ei tasu väljakäidu numbreid võtta lõplikuna. See on Euroopa Komisjoni ettepanek ning Eestil nagu igal teisel riigil on õigus oma seisukohta omada ja debatti pidada komisjoniga," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
Rõivas rõhutas, et mitte ühelgi EL-i riigil ei ole võimalust ega põhjust põgenikekriisi lahendamisest kõrvale jääda: kõik peavad osalema ja tuleb leida mõistlikud lahendused, mis on jõukohased.
Eestile pandud kvoodi osas on valitsusjuht jätkuvalt kriitiline, sest see pole tema hinnangul proportsioonis riikide suuruse ja võimekusega.
Eesti on Euroopa Komisjonilt küsinud selgitusi, kuidas ikkagi jõuti numbrini 1064, kuid täpset valemit pole siiani edastatud.
Siiski ei istu valitsus käed rüpes. Ministeeriumidele on antud ülesanne Eesti võimekust pagulaste ja põgenike vastuvõtmiseks analüüsida ja lahendusi pakkuda.
Valitsus kujundab oma seisukoha eeldatavalt 11. juuni istungil, millele järgneb 12. juunil riigikogu komisjonide ühisistung Eesti seisukohtade heakskiitmiseks.
16. juunil toimub Brüsselis justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus arutatakse ministrite osavõtul liikmesriikide seisukohti pagulaste vastuvõtmise osas.
25. – 26. juunini toimub samal teemal Euroopa Liidu Ülemkogu, kus osaleb ka Eesti peaminister Taavi Rõivas, kelle senisel hinnangul on Eestile pakutud kvoodi arvestamisel tehtud loogikaviga.
Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustumiseks on vaja liikmesriikide nõusolekut, kuid piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest, mis tähendab 16 liikmesriiki, kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust.
Euroopa Komisjon avalikustas eile ettepanekud põgenike liikmesriikide vahel ümberjagamiseks. EL-i sees läheb ümberjagamisele 40 000 põgenikku ja Eesti panuseks pakub komisjon 738 põgenikku.
Iga ümberpaigutatud põgenikku kohta saab liikmesriik toetust 6000 eurot. 40 000 põgeniku ümberjagamine loodetakse lõpule viia kahe aasta jooksul.
Nimetatud skeem puudutab Süüria ja Eritrea kodanikke, kes on saabunud Itaaliasse või Kreekasse pärast käesoleva aasta 15. aprilli või kes jõuavad sinna pärast mehhanismi käivitumist.
Brüsseli eilne ettepanek oli jätk üle-eelmisel nädalal teatavaks saanud plaanile asustada kolmandatest riikidest ümber 20 000 rahvusvahelist kaitset vajavat pagulast, mille alusel toodaks Eestisse kvoodisüsteemi alusel 326 abivajajat.
See tähendab, et kokku tuleks Eestil võtta vastu 1064 põgenikku.
Toimetaja: Priit Luts