Sisejulgeolekuõpe gümnaasiumis toob Valgasse mitmeid noori julgeolekutöötajaid

Video
Ragnar Kond
7.04.2016 22:03
Rubriik: Eesti

Vajadus ümbritsevaid ohtusid õigesti hinnata üha kasvab, samuti saab koolis teadmisi vabatahtliku päästja või abipolitseiniku tööst. Valga on üks neid linnu, kust järjest enam noori suundub õpinguid jätkama sisekaitseakadeemiasse ja selle lõpetamisel tullakse kodukanti tagasi.

Valga on üks neid linnu, kust järjest enam noori suundub õpinguid jätkama sisekaitseakadeemiasse ja selle lõpetamisel tullakse kodukanti tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valgas on sisejulgeolekuõpe jaotatud kõigile kolmele gümnaasiumiaastale - alustatakse riigikaitsest, siis politsei- ja piirivalveteema ning lõpuks päästeteenistus. Toimuvad välilaagrid.

Valga gümnaasiumi õpilane Ly Joakit ütles, et see loob eeldused edasiõppimiseks ja annab aimu sellest tööst. "Kuid teada saab ka, mis õigused sul on, kuidas käituda. See aitab edasises elus tänaval liikudes, saad aidata teisi ja kaitsta ennast," rääkis õpilane.

Täna koostöös sisekaitseakadeemiaga peetud siseturvalisuse päeval sai otsida kadunud inimesi, koostada fotorobotit, leida illegaalset kaupa ja proovida päästjariietust. Sisekaitseakadeemias õpib praegu kaheksa Valgast pärit kadetti.

"Kui mina õppisin, siis oli riigikaitse kursus, mille ma läbisin. Ja ma arvan, et see oli ka üks boonuseid, miks kooli sisse sain, seal vaadati seda ja see on hea märk. Riigikaitse andis varakult ettevalmistusi õigusaladeks," ütles sisekaitseakadeemia päästekolledži kadett Martin Kõiv.

Osa kadette on praegu Valgas praktikal ja lõpetamise järel saavad paljud neist kodukandis ka töö.

Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik ütles, et seda tuleb kaaluda, sest selle aasta jooksul on tulemas Valgamaale tagasi seitse kadetti. "Meil tuleb teha valikuid, kes nüüd meiega liitub ja meie juures turvalisust tagab, ja kes natuke kaugemal."

13 kooli, kus koostöös siseakadeemiaga praegu sisejulgeolekut õpetatakse, jagunevad kõigisse Eesti piirkondadesse. Nende arv enam ei suurene, ehkki noorte huvi küll ja järjest enam on neid, kel akadeemiasse õppima minnes on eelteadmised juba olemas.

Sisekaitseakadeemia nõuniku Priit Männiku sõnul on koolis toimuv õpe teoreetilis-praktiline. "Enamus õpet toimub kas politseiprefektuuris või kohalikus päästekomandos. Ja õpetajaiks on kohalikud päästjad ja politseinikud-piirivalvurid. Sisekaitseakadeemia enda õpetajad ei õpeta. Kuid laagrid viivad läbi meie õpetajad ja kadetid," seletas ta.

Valgamaal on sisejulgeoleku vallas töötades mitu eripära, peamine neist on piir Lätiga.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!