Loog: suurem usaldus perearstide vastu aitaks kõvasti raha kokku hoida

Video
18.10.2016 21:16
Rubriik: Eesti

Eestis ei taheta mingil põhjusel perearste usaldada, kuid kui seda õnnestuks muuta, tooks see mitu miljonit kokkuhoidu, ütles Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg Andrus Loog.

Loog rääkis saates "Vabariigi kodanikud," kus arutleti tervishoiu rahanappuse üle, et Eesti meditsiin on väga eriarstiabikeskne.

"See tähendab, et mingil põhjusel - mulle tundub, et see on ajalooline põhjus - ei taheta perearste usaldada ja me näeme igapäevaselt väga palju selliseid patsiente /.../ see on 60-80 protsenti, kelle puhul võiks öelda, et perearsti antud soovitused on olnud täiesti adekvaatsed, patsiendil oleks olnud vaja neid järgida. Ja eriarsti visiit tähendab, et ta kordab üle, mis perearst on juba öelnud," märkis arst.

Ta lisas, et veel hullem on see, kui perearsti mitte usaldav patsient pöördub "doktor Google'i" poole. Kirurgi sõnul näeb ta väga sageli saatekirju, kus on kirjas, et need on antud patsiendi nõudmisel, mittemeditsiinilisel näidustusel.

"Isegi kui öelda, et meil õnnestuks seda kas või 30 protsenti vähendada, annaks see õige mitu miljonit," lausus Loog.

Samuti peab ta raha mõistlikuma kulutamise võimaluseks seda, et haigekassa kompenseeriks end ravijärjekorrast ette ostnutele kulutatud summa siis, kui nende tegelik järjekord kätte jõuab.

"Täna on see võimalus (raha eest kiiremini vastuvõtule pääseda - toim) neil, kelle sissetulek on oluliselt kõrgem keskmisest palgast /.../ Ta saab kiiremini terveks, kiiremini tööle, kiiremini maksumaksjaks, aga samal ajal pole tal lootust, et haigekassa sel hetkel, kui saabub tema rahajärjekord, kompenseeriks talle need kulutused," lausus Loog.

Ta tõi välja, et kui võrrelda keskmist palka saavat töölkäivat inimest haiguslehel olijaga, siis riik kaotab iga kuu umbes 1200 eurot. Ka haigekassa keskmine raviarve on umbes 1000 eurot, seega kui patsiendil lastaks ise tasuda ja järjekorra saabumisel talle see korvata, võidaks haigekassa ja me kõik olulisel määral.

"Riigile on patsient, kes on haige ja haiguslehel ja ootab oma järjekorda, kahjulik," nentis ta.

Jesse: suurendada tuleks solidaarset rahastamist

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ei pidanud seda aga tulusaks plaaniks.

"Ravijärjekorrad ei ole ainult üksikute inimeste probleem /../ vaid me kaotame nende tänaste ravijärjekordade läbi ühiskondlikku rikkust. Kui avalikku raha ei napi ja me hakkame mõtlema välja skeeme, et inimene ise finantseeriks ja siis haigekassa maksaks üheksa kuu pärast tagasi, ega see ei tekitaks sellesse avalikku rahakotti, millest ei piisa, nagu doktor Loog ütles, raha juurde," sõnas Jesse.

Seetõttu leidis ta, et meil on vaja suurendada solidaarset rahastamist, mis vähendaks ebavõrdsust ja mõjuks samamoodi hästi nii vähem kui rohkem teenivate inimeste arstiabi kättesaadavusele.

"Ma ei arva, et omaosaluse suurendamine oleks lahendus Eesti tervishoiu jätkusuutmatusele. See, et tänane tervishoiumudel, mis pandi paika 1990. aastal enne Eesti iseseisvumist, ei ole jätkusuutlik, sai ära tõestatud aastal 2005. " nentis Jesse.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!