5 uudist, mida täna hommikul teada

Viis uudist 5. oktoobril (Foto: ERR/Fotor)
5.10.2016 9:57
Rubriik: Eesti

Siin on 5 uudist, mida võiks täna hommikul teada.

Konjunktuuriinstituut: lähikuudel võib tulla kerge hinnatõus


Eesti Konjunktuuriinstituut tutvustab täna selle aasta kolmanda kvartali konjunktuuri uuringut ning teeb ülevaate lähikuude arengusuundadest.

Instituudi direktori Marje Josingu sõnul võib tuleviku suhtes olla ettevaatlikult optimistlik. Muret teevad ettevõtete vähesed investeeringud. Nii rahandusministeerium kui kommertspangad on tänavusi majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud.

Ka konjunktuuriinstituut tõi oma kasvuprognoosi aasta algusega võrreldes allapoole - 1,5-le protsendile. Tarbijat ootab lähikuuudel ees kerge hinnatõus.


Avaldatakse Rail Balticu rahastusleppe sisu


Balti riigid leppisid läinud reedel kokku ühise raudteeprojekti Rail Baltic rahastamises ja ellu-viimises. Lepingu sisu avaldatakse täna Riias algaval pressikonverentsil.

Rail Balticu ühisfirma RB Rail juhi Baiba Rubesa sõnul ei olnud kokkuleppele jõudmine lihtne, sest Balti riikides on erinevad seadused ja juriidilised protseduurid. Hanked jaotuvad kolme kategooriasse - vaid RB Raili korraldatavad hanked, ühisfirma läbiviidavad ühishanked ning riikide enda korraldatavad hanked, mille üle RB Rail teostab ranget järelevalvet.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, kaubarongid kuni 120 kilomeetrit tunnis.


Kolumbia rahuleppe seisab utoopiliste nõudmiste taga


Kolumbia president Juan Manuel Santos üritab päästa referendumil tagasi lükatud rahulepet mässuliikumisega Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud ehk FARC. Selleks peab president kõnelusi rahuleppe vastu olnud poliitiliste jõududega. Leppe vastased on öelnud, et soovivad samuti aastakümneid kestnud relvakonflikti lõppu, kuid peavad tagasilükatud rahulepet liiga leebeks.

President Santos oli referendumi positiivses tulemuses nii kindel, et rahulepe koguni kirjutati alla enne rahvahääletuse toimumist. Seepärast mõjus rahuleppe tagasilükkamine eriti külma dušina. Rahuleppe vastaseid juhib ekspresident Alvaro Uribe. Rahuläbirääkijad ja poliitikaanalüütikud peavad aga leppe vastaste nõudmisi utoopilisteks.

Endine rahuläbirääkija Daniel Garcia Peña leiab, et mässajate vangistamine ja nende poliitikast tõrjumine ei tuleks iialgi kõne alla, kuid just seda leppe vastased soovivadki. Ebarealistlikest nõudmistest hoolimata peab valitsus neile nüüd vastu tulema.

Valijate seas olid vanemad inimesed leppe vastu peamiselt seepärast, et ei suuda taluda palju inimesi tapnud mässuliste karistuseta pääsemist. Nooremat kolumbialased peavad seevastu rahu kõige tähtsamaks eesmärgiks.

Kaua FARC leppe tagasilükkamisest hoolimata rahu kavatseb pidada, pole mässulised teatanud.

 

Valmis Eesti avalik asjade võrk


Tänasest on kommertskasutuseks valmis Eesti esimene avalik asjade interneti võrk.

Võrgu tehnoloogilised testid on lõpetatud. Esialgu on NORAneti katvusala 55 Protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi. Asjade internet on võrgustik, kus omavahel on ühenduvuses eri seadmed, süsteemid ja rakendused, mis suudavad iseseisvalt sensorite abil koguda, salvestada ja töödelda informatsiooni.

Kogutud informatsiooni saab kasutada mitmete protsesside mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks paljudes eluvaldkondades.


Täna on õpetajate päev


Haridus-ja teadusministeeriumi andmetel õpetas möödunud õppeaastal Eesti koolides ligi 25 000 inimest.

OECD andmetel on pool Eesti õpetajaist üle 50 aastased ning peamiselt naised. Haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütleb oma pöördumises, et positiivne tagasiside ning õpetaja professionaalsuse hindamine on kooli ja kodu hea koostöö vundament.

Ühtlasi kutsub Lauri üles tunnustama õpetajaid, kes on jäänud säravate ja kirglike isiksustena meelde kogu eluks. Sotsiaalmeedias lemmikõpetaja saame oma õpetajaid pidada meeles ka teemaviite ehk hashtag'i #lemmikõpetaja abil.

 

Ilmateade

Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega, Eesti põhja- ja lõunaservas pilves selgimistega ning peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 8-13, puhanguti kuni 18, rannikul 12-17, puhanguti kuni 23 m/s. Õhutemperatuur on 8..11°C.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus