Koda: seakasvatajate suurim mure on EL-i piirangutsooni ulatus
Lähinädalatel selgub, kui ulatuslikuks kujunevad Euroopa Komisjoni piirangud Eesti seakasvajatele. Nendest farmidest, mis piirangutsooni satuvad, tohib eksportida vaid kuumtöödeldud liha. Kuidas hakatakse farmereid toetama, pole põllumajandusministeerium veel otsustanud.
Kui seni pidid farmerid arvestama vaid suurendatud veterinaarjärelvalvega, siis varsti kehtestatav kolmas tsoon keelab elussigade müügi ja tsoonist väljaviimise, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti seakasvatus on suuresti koondunud just Lõuna-Eestisse ning seetõttu ei saa mitmed üle-eestilised ettevõtted oma sigu lihakombinaati viia.
Kolmandast tsoonist tulnud töötlemata liha tohib Eesti-siseselt müüa, kuid vaid erimärgistusega. Eksportida võib aga ainult kuumtöödeldud liha.
Eesti loodab, et piirangutoon ei kujune väga suureks ning suured farmid sinna sisse ei jää. Täpne seis selgub aga alles siis, kui Brüsselist on otsus tulnud.
"Mis saab nendest farmidest, kes ei ole sigade katkuga tabandunud, sest tuletan meelde, et Eestis on 350 tuhat siga ja ainult 500 neist on sigade katkus," rääkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo.
"Ettevõtete kõige suurem mure on see, et kust see piir kulgema hakkab. Kui see hakkab lahutama tootmisüksuseid, siis see nõuab ikkagi väga palju tootmise ümberkorraldamist ja lisakulusid," lisas Kaselo.
Kuigi maaeluminister Urmas Kruuse on viimastel päevadel tõdenud, et toetuse saamise tingimusi peab ilmselt laiendama, pole ministeerium lõplikult paika pannud, kuidas farmereid aidata.
"Kui mõne nädala jooksul on selge, et hinnad oluliselt langevad - näiteks võib siin rääkida kuni 30-protsendilisest hinnalangusest, kuigi seda täpselt kindlaks määratud ei ole -, siis saabki mõelda erakorralistele turukorraldusmeetmetele," selgitas põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Lätis on kitsendustsooni kolmas aste juba kehtestatud. Kauplemispiirangutega ettevõtjad on seni ka riigilt saamata tulu eest kompensatsiooni saanud.
"Eelmisel aastal kehtestati meil kaks tsooni, mille tingimused vastasid III astmele. Neis piirkondades olid peamiselt väikefarmerid, ent Valgevene piiri ääres oli ka üks farm, kus oli üle kümne tuhande sea. Tol hetkel otsustas farm sigade arvu vähendada, sest nad ei suutnud sellises piirkonnas enam püsima jääda," rääkis Läti toidu- ja veterinaarteenistuse asejuhataja Edvins Olshevskis.
Selleks, et Euroopa Komisjon kolmanda kitsendusastme kaotamist arutaks, peab viimasest kodusigade katkujuhtumist olema möödunud vähemalt aasta. Ettevõtjate ja ministeeriumi hinnangul võib praegune olukord kesta vähemalt viis kuni kümme aastat.
Toimetaja: Merili Nael