Uudistepäeva kokkuvõte 31. augustil: peaminister nõuab Ossinovskilt lahendusi, Kaljurand on pettunud ning TS Laevad peavad leppima asenduslaevadega

Video
31.08.2016 16:23
Rubriik: Eesti

Siin on uudised, mis on kujundanud tänast päeva!

Rõivas jättis Ossinovskile kolm nädalat haigekassa ülekulule lahendust pakkuda

Peaminister Taavi Rõivas käskis tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil 22. septembriks valitsusse tuua ettepanekud, kuidas haigekassa ülekulu kontrolli alla saada.

Rõivas rõhutas, et kõik maksumaksja raha eest töötavad asutused saavad ja tohivad kulutada üksnes eelarve piires ning haigekassa ei ei saa olla erand.

Peaministri hinnangul on haigekassa 33 miljoni euro suurune ülekulu tingitud haigekassa juhtkonna valikutest, sealhulgas ühe konkreetse ravimi kasutuselevõtust, mille kulusid ei suudetud prognoosida, ja millest lähtuvalt on asutust majandatud lahtise arvega.

Kaljurand: kindlasti ma küsin Taavi Rõivaselt, miks ta sellise otsuse tegi

Täna hommikul tööreisilt Rootsist saabunud välisminister Marina Kaljurand ütles, et ta on Reformierakonna juhatuse otsuses toetada valijameeste kogus Siim Kallast pettunud ning plaanib selle kohta erakonna esimehelt aru pärida.

Endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus ja riigikogu liige Liina Kersna kaitsesid täna Kaljuranna kandidatuuri. Pentus-Rosimannuse sõnul ei tohiks valimiskogust kõrvale jääda kandidaat, kellel on särav võime kõnetada, inspireerida ja liita ühiskonna nii erinevaid gruppe.

Liina Kersna märkis Vikerraadios, et valimiskogus ta häält Kallasele ei anna, sest augusti alul peetud juhatuse istungil sõlmiti aumehelik kokkulepe, millest Siim Kallas peaks Kersna hinnangul riigimehelikult austama.

Kohtla-Järve linnapeaks võib saada senine aselinnapea Vitali Borodin

Kuna Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapea Jevgeni Solovjovi süüdimõistmine kuritegudes jõustus ja ta peab ametist lahkuma, siis valitakse linnale uus linnapea, kelleks võib tõenäoliselt saada senine aselinnapea, reformierakondlane Vitali Borodin.

Borodin ütles ERR-ile, et temale seni kandideerimiseks ettepanekut tehtud ei ole.

Kohtla-Järve linnasekretär Vadim Vilde sõnul oodatakse praegu riigikohtust dokumente Solovjovi süüdimõistmise jõustumise kohta ning seni on ta veel ametis.

Pärast dokumentide saabumist kutsub linnavolikogu kokku erakorralise istungi, kus linnapea on sunnitud tagasi astuma.

Ilmateade: 1. september tuleb soe ja päikseline

Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest hoovihma. Puhub valdavalt edelatuul 5-10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 18..22°C.

Parvlaevade hilinemine läheb TS Laevadele maksma üle viie miljoni euro

Suursaarte ja mandri vahel oktoobrist opereerima hakkav TS Laevad teatas, et on lõpuks sõlminud lepingud asenduslaevade rentimiseks, kuid uute parvlaevad hilinemine läheb ettevõttele maksma kuni 5,5 miljonit eurot.

Virtsu-Kuivastu liinil sõitma parvlaevad Hiiumaa ja St Ola ning Rohuküla-Heltermaa liinil Regula ja Harilaid.

Samuti ei maksa unustada, et varulaevaks ostetud, kuid nüüd asenduslaevana kasutusse võetav Regula summa kuludesse ei kuulu, sest see alus osteti juba varem ligi 4 miljoni euro eest.Seega läheneb kogukulu 10 miljonile eurole.

Tallinna Sadam prognoosib, et uutest parlvaevadest jõuavad Leiger ja Tõll Eestisse oktoobris. Novembris peaks saabuma Tiiu ning alles 2017. aasta jaanuaris Piret.

Üheksanda planeedi olemasolule viitab üha rohkem märke

Päikesesüsteemi äärealadelt üheksandat planeeti otsivad astronoomid on leidnud Kuiperi vöö tagant kümneid uusi objekte. Kehade väljavenitatud orbiit pakub täiendavat toetuspinda hüpoteesile, et Päikese ümber tiirleb veel üks tabamatuks jäänud planeet.

Kauges minevikus Päikesesüsteemi keskosast välja heidetud planeedi olemasolu ennustav hüpotees sai tuult tiibadesse 2014. aastal, kui astronoomid järeldasid kääbusplaneedi Sedna ja vastavastatud 2012 VP113 orbiite analüüsides, et kõige paremini saaks nende kuju ja kallet selgitada massiivse planeediga, mis tiirleb Päikesest sadu kordi kaugemal kui Maa. Täiendavate seirete käigus jäi teadlastele silma veel mitu sarnaste orbiitidega keha, mis lisas oletusele täiendavat tuge.

Käesoleva aasta alguses tuletasid California tehnoloogiainstituudi astronoomid selleks ajaks kogutud vaatlusandmete alusel koostatud arvutisimulatsioonide põhjal, et Päikesest keskmiselt 600 astronoomilise ühiku kaugusel tiirlev planeet X on Maast ligikaudu kümme korda raskem.

Kuigi planeeti ennast pole suudetud vaatamata laiahaardelistele otsingutele pildile püüda, kirjeldab Chadwick Trujillo Hawaiil asuvast Gemini observatooriumist kolleegidega nüüd veel kümneid uusi Päikesesüsteemi äärealadel tiirlevaid objekte.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!