Rõivas Varssavis: Eesti julgeolekus algas tänasest uus ajajärk (1)

Peaminister Taavi Rõivas Varssavis. (Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo)
8.07.2016 19:17
Rubriik: Eesti

Täna NATO tippkohtumisel kinnitatud otsus, mis suurendab Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas liitlaste kohalolekut, on peaminister Taavi Rõivase sõnul kauaoodatud läbimurre, mis näitab NATO ühtsust ja tõstab Eesti julgeolekut.

Eesti jaoks ajaloolisel Varssavi tippkohtumisel valati täna lõplikult tsementi otsus, et Eestisse jõuab NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime, mis on mitmerahvuseline ja mille rotatsioon on pikaajaliselt ette planeeritud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kinnitati, et hiljemalt 2017. aasta jooksul saab pataljoni juhtriigiks Eesti pikaaegne koostööpartner Ühendkuningriik ning pataljoni koosseisu toovad oma kaitseväelased ka Taani Kuningriik ja Prantsusmaa.

"See on läbimurre, mis tõestab üheselt NATO solidaarsust ja kinnitab, et Eesti on nüüd paremini kaitstud kui kunagi varem," lausus peaminister Rõivas pärast Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumise lõppu. "Olukorrast, kus Eestis hakkavad baseeruma ligikaudu 1000 kaitseväelast mitmest erinevast NATO liitlasriigist, saab uus normaalsus. Just see on otsene kinnitus heidutusest, et rünnak ühe vastu, on rünnak kõigi vastu, ning meiega ei maksa tüli norida."

Täitus ka teine Eestile oluline eesmärk, millega valitsusjuht Varssavi tippkohtumisel saabus – põlistada poolteist aastat tagasi Wales’i tippkohtumisel kokku lepitud esimesed julgeoleku tugevdamise meetmed. See tähendab NATO õhuturbe missiooni jätkumist Ämarist, võimsamaid ja kiiremaid NATO kiirreageerimisvägesid ning NATO staapi Eestis.

"Lisaks sellele taotlesime, et NATO jätkaks oma reageerimisvõime suurendamist, sealhulgas uuendab regulaarselt NATO kaitseplaane ning harjutab neid nii maal, merel kui õhus. Samuti peavad liitlased, sealhulgas Eesti, parandama NATO toetusvägede vastuvõtmise võimet," selgitas ta.

Rõivase selgitusel on Varssavi tippkohtumine Eesti jaoks märgilise tähendusega, sest siin langetatud otsused ei ole enam ajutised, nagu seni, vaid pikaajalised. Koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega määrati, milline saab olema NATO pikaajaline kaitse- ja heidutushoiak. Tegu on pikaajalise protsessiga, mille eesmärk on tõsta NATO suutlikkust kaitsta oma liitlasi ja vastata kõikidele ohtudele ükskõik, millest suunast need tulevad.

Eesti on liitlaste võõrustamiseks valmis

Peaminister rõhutas tippkohtumisel peetud sõnavõtus, et Eesti on liitlaste võõrustamiseks valmis. "Juba poolteist aastat tagasi, kui Walesi tippkohtumisel anti roheline tuli, et Eestisse tulevad NATO maaväed, eraldasime ligi 41 miljonit eurot vajaliku taristu ja väljaõppealade suurendamiseks," rääkis Rõivas. "Kaks nädalat tagasi avati Tapal juba esimene liitlastele mõeldud kasarmu ning nädal tagasi otsustas Eesti valitsus investeerida kuni 12 miljonit eurot veel kahe kasarmu ehitamiseks, mis peaksid valmima 2017. aasta sügiseks."

Kuna liitlaste kohalolu suureneb tuntavalt ning Eesti riigi kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustas valitsus eraldada aastate 2017-2020 peale üle 3 miljoni euro veel siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse. Samuti on valitsus valmis täiendavateks väljaminekuteks, mis selguvad pärast Varssavi tippkohtumist ning konsultatsioone Eestisse tuleva pataljoni juhtriigiga.

"Eesti on nende nelja NATO liikmesriigi seas, kes panustavad kaitsekuludesse üle kahe – täpsemalt 2,16 protsenti NATO prognoosi kohaselt – oma eelarvest, millele lisanduvad veel kõik liitlaste võõrustamisega seotud kulutused," lausus Rõivas. "Kuid laiemas plaanis on kahtlemata oluline, et ka teised liitlasriigid on tajunud vajadust tõsta oma riigi kaitsekulutusi kahe protsendini ning seda eesmärki täidetakse pühendunult."

Tänasel tippkohtumisel saavutatud läbimurde valguses avaldas peaminister tänu viimase paari aasta jooksul suure töö ära teinud Eesti diplomaatidele ja ametnikele, kes muuhulgas kohtusid eranditult kõigi NATO liikmesriikide esindajatega, et selgitada Eesti positsioone ja eesmärke. "See on olnud suur töö ja meie kõigi ühine võit," lisas peaminister.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus