Sügisel läheb kooli viis rändekavaga saabunud sõjapõgenike last

(Foto: Postimees/Scanpix)
9.08.2016 17:09
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti

Septembris läheb kooli viis last, kes on saabunud Eestisse Euroopa Liidu sõjapõgenike ümberpaigutamise kava raames.

"Sel kevadel alustas Eestis kooliteed juba neli rändekavaga saabunud algkooliealist last ning sügisest lisandub neile veel üks," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Tema sõnul on Eestisse saabunud lapsed lasteaia- ja algklassiealised ning nad kõik on läinud eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse.

"Suvel osalesid lapsed keele- ja kultuurilaagrites, et eakaaslastega suhelda, eesti keelt praktiseerida ning eesti kultuuriga tuttavamaks saada," lisas Käosaar.

Koolid, mis sõjapõgenike lapsi vastu võtavad on selleks valmis, kinnitas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja. "Koolid on rändetaustaga laste saabumiseks ettevalmistused teinud ning uued õpilased igati oodatud. Kõik haridusasutused, kus septembrist rändetaustaga lapsed õppima asuvad, on saanud vajalikku koolitust ja nõustamist, seega võib öelda, et ollakse uute õpilaste saabumiseks valmis," selgitas Käosaar.

Tema sõnul on koolid leidnud lastele keelekümblusõpetaja ning õpetajad ja teised koolitöötajad osalenud erinevatel koolitustel – näiteks sihtasutuse Innove lõimitud aine- ja keeleõppe ning ka erinevate kodanikuühenduste nagu näiteks MTÜ Pagulasabi koolitustel.

"Laste uude kooli sisse-elamise toetamiseks kasutavad koolid erinevaid viise, näiteks tugiõpilasi," ütles Käosaar. "Enne, kui lapsed koolis või lasteaias õppima asuvad, korraldatakse koos vanematega lapse arenguvestlus, kus lepitakse koos kokku, millisesse klassi laps läheb, arutatakse, millist lisatuge ta vajab ning tutvustatakse kooli või lasteaia töökorraldust. Esimesed nädalad koolis või lasteaias ongi mõeldud eeskätt kohalike oludega kohanemiseks," selgitas haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja.

Käosaar rõhutas ka, et sõjapõgenike laste õppimaasumine Eesti haridussüsteemis ei ole sisuliselt midagi uut. "Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Meie koolides käib umbes 400 uussisserändajat või tagasipöördujat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Nende seas on näiteks ka singali, korea või araabia emakeelega lapsi, kelle vanemad on töö või õpirändega Eestisse elama asunud. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda," märkis Käosaar.

Eesti on praeguseks Kreekast ümber paigutanud 31 Süüria, Iraagi, Jeemeni päritolu sõjapõgenikku, neist kümmekond on lapsed.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus