Politsei: varjupaika saadetud väidetavad guinealased loobusid keeleõppest ise
Laupäevases Kanal 2 uudistemagasinis "Reporter" väitsid neli end guinealasteks nimetavat Aafrika päritolu meest, kes olid äsja vabanenud kinnipidamiskeskusest, et neile ei võimaldatud keskuses eesti keele õpet. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindaja lükkab selle väite ümber, kinnitades, et mehed ise loobusid keeleõppevõimalusest, samuti on nad keeldunud igasugusest koostööst, et aidata kaasa nende isikute tuvastamisele või dokumentide vormistamisele.
Seetõttu pole PPA saanud ka kindlaks teha, et mehed just Guineast pärit on, nagu nad väidavad. Siiani on nad vältinud Eesti riigiga igasugust koostööd, kinnitatakse politseist.
"Viimastel nädalatel on kinnipidamiskeskusest vabanenud neli Aafrikast pärit meest, kes viibivad praegu Tallinna varjupaigas. Mehed vabanesid seetõttu, et täitus väljasaatmise korraldamiseks lubatud maksimaalne 18-kuuline periood. Ebaseaduslikult riiki tulnud mehi pole võimalik välja saata seetõttu, et tänaseni pole nende isikud tõsikindlalt tuvastatud. Mehed on kinnipidamise algusest peale andnud korduvalt valeütlusi oma isikuandmete kohta, neil pole ühtki dokumenti ning keegi neist pole astunud samme, mis aitaks isikuid tuvastada," selgitas PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp ERR.ee-le.
"Samuti väitsid mehed Eestisse jõudes, et on alaealised, kuid Eesti kohtuekspertiisi instituudis tehtud ekspertiis välistas selle. Meestelt võetud selgituste kohaselt oli nende Eestisse tulemise eesmärk jõuda Rootsi, Soome või Norrasse ning nad esitasid paar päeva pärast Eestisse jõudmist varjupaigataotluse, kuid saades aru, et see tähendab Eestisse jäämist, võtsid avaldused tagasi. Kinnipidamise ajal ei osalenud mehed ka neile pakutud keeleõppes – kaks neist külastas esimest keeletundi ning mõlemad loobusid seejärel õppes osalemast," kinnitas Lepp.
Keeldusid koostööst
Lepp väitis, et neli aafriklast on seni igasugusest koostööst keeldunud. "Meestele selgitati korduvalt, et neil ei ole võimalik saada seaduslikku alust Eestis viibimiseks ega riigist lahkumiseks, kui nad ei tee koostööd ega anna tõeseid ütlusi oma päritolu kohta. 23. oktoobril 2015. aastal korraldati meestele telesilla vahendusel kohtumine Guinea saatkonnaga, kuid mehed keeldusid saatkonnaga suhtlemast. Neile selgitati ka seda, et pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist ei saa nad riigis elamiseks seaduslikku alust, vaid on jätkuvalt kohustatud lahkuma või taotlema elamisluba, mis aga eeldab dokumentide olemasolu. Dokumentide saamiseks on neil vaja pöörduda oma koduriigi diplomaatilise esinduse poole, kuid seda mehed teha ei soovi," selgitas Lepp tekkinud olukorda.
Lepp ütles, et kõigile neljale kinnipidamiskeskusest vabanenule on politsei kehtestanud järelevalvemeetmed ning korra päevas peavad nad käima migratsiooniametniku juures. Samuti selgitas ta, et kui ebaseaduslikult riigis viibiv isik paneb toime süüteo, siis võetakse ta vastutusele sarnaselt teiste Eestis elavate inimestega.
"Kinnipidamiskeskuses saab inimest väljasaatmise korraldamiseks kinni pidada maksimaalselt 18 kuud. Kuigi väljasaatmismenetlus võib iseenesest kesta ka kauem, siis vabastatakse kinnipeetav, kui teda ei õnnestu päritoluriiki tagasi saata. Keskusest vabanemise korral jätkab politsei väljasaatmismenetlust, et võimalusel ikkagi väljasaatmine korraldada. Ka nelja hiljuti vabanenud mehe osas jätkab politsei võimaluste otsimist, et päritoluriik inimesed vastu võtaks," selgitas Lepp.
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel õigus vältimatule sotsiaalabile, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil inimene abi vajamise ajal viibib. Väljasaadetavale vajalikud tervishoiuteenused tagab kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja. Lisaks on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut arstiabi.
Polegi kavas end Eestiga siduda
"Inimlikult on mõistetav, et ebaseaduslikult riiki jõudnud inimene teeb kõik endast oleneva, et väljasaatmist vältida. Samas näitab ametnike ja saatkonnaga koostööst keeldumine, et neil inimestel tegelikult ikkagi ei ole kavas ennast Eestiga siduda. Valeandmete esitamise tõttu puudub praegu ka kindlus selles osas, kas need isikud on need, keda väidavad end olevat. Ka praegu on neil inimestel võimalik oma koduriigist saada isikut tõendavad dokumendid ja siis juba legaalsetel alustel Eestis õppimiseks või töötamiseks elamisluba taotleda nii nagu tuhanded välismaalased seda iga-aastaselt teevad," leidis Lepp.
"Eesti keele õpe kinnipidamiskeskuses algas veebruaris. Õpe toimub kaks korda nädalas korraga kaks tundi. Esimene 60-tunnine tsükkel on juba lõppenud, kuid otsustasime tundidega kohe jätkata, sest keeleõppest huvitatud kinnipeetavaid on mitmeid. Esialgse plaani kohaselt oleks keeleõpe jätkunud alles sügisel. Inglise keele õpe algas alles hiljuti aprillis ja pole veel väga pikalt kestnud, kuid ka selles on osalejaid," lükkas Lepp ümber väite, justkui eesti keelt kinnipidamiskeskuses ei õpetataks.
"Esimestes eesti keele tundides osales korraga isegi 20 inimest ja tuli moodustada mitu erinevat gruppi, kuid püsivalt jäi osalema viis-kuus inimest, kes on regulaarselt tundides käinud. Tunnis osalemine ei ole kohustuslik. Küsitud guinealastest kaks käisid esimeses keeletunnis ning seejärel loobusid õppest. Kolmas mees ei soovinud kinnipidamiskeskuses eesti keelt õppida," selgitas Lepp.
Toimetaja: Merilin Pärli