Riigireformi arutelu riigikogus: vaja on riigireformi definitsiooni ja tegevuskava, mis lähtuks tõhususest (1)

Video
14.04.2016 8:32
Rubriik: Eesti

Riigikogu kogunes täna arutama tähtsa riikliku küsimusena riigivalitsemise reformi. Ettekannetega esinesid peaminister Taavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ning riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Laaneti sõnul on parlamendis juba alanud debatid haldusreformi üle ja ta avaldas lootust, et arutelu riigivalitsemise reformi üle aitab ühiskonnas tekitada laiemat diskussiooni Eesti riigi tuleviku üle. Laaneti hinnangul võiks riigivalitsemise reformi kõige üldisem eesmärk olla ühtsem, paindlikum ja tõhusam riigivalitsemise süsteem.

Kalle Laaneti seisukohad:

„Kuigi Eesti riik toimib üldjoontes hästi, ootavad elanikud, et nende elujärg edaspidi paraneks ning riigi osutatavate teenuste hulk suureneks ja kvaliteet ning kättesaadavus paraneksid. Samuti ootavad inimesed, et neid kaasataks endid puudutavate oluliste otsuste langetamisse rohkem,“ rääkis oma ettekandes Kalle Laanet. „Seega võiks riigipidamise reformi eesmärgiks olla kõige üldisemalt soov viia Eesti riigivalitsemise süsteem kooskõlla muutunud oludega, muuta see ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks.“

Laaneti sõnul tuleb riigivalitsemise reformi tegemisel kindlasti arvestada sellega, et Eesti tõsisemad probleemid on seotud rahvastiku vähenemisega. Samuti märkis ta, et riigivalitsemise reform seondub ääremaastumise küsimusega.

Väljavõtted Taavi Rõivase kõnest:

* Iga minister ja iga riigiametnik peab otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt.
* Peab olema võimalik saavutada ka et ka vähenenud koosseisuga saavutama sama tulemuse.
* Meil peab olema tarkust teha seniseid ülesandeid oluliselt efektiivsemalt. Tema hinnangul peaks sarnaste tegevuste ja väärtustega ametkondi ja organisatsioone peaks vajadusel rohkem koostööd tegema panema, vajadusel ka liitma.
* Rõivase sõnul võiks eeskujuks võtta näiteks reformid maksu- ja tolliametis ning maanteeametis, kus tänu e-teenustele vähenes viie aasta jooksul töötajate arv 21%, kuid palgad on tõusnud 40%.
* Käsil on haiglate- ja koolivõrgu korrastamine, avalike teenuste digitaliseerimine, e-arvetele üleminek, digiregistratuuri käivitamine, aga ka aruandluse vähendamine ettevõtetele ning näiteks jagamismajanduse seadustamine, mis on sündinud riigi ja erasektori koostöö tulemusena.
* Riigilt palka saavate töötajate osakaal tööhõives ei tohi paisuda, nendes tingimustes peavad valitsusasutused tulema edukalt toime Eesti ees seisvate pikaajaliste ülesannetega, milleks on majandusliku heaolu kasvatamine ja julgeoleku tagamine.
* Jälgida tuleb kolme sihti: 1) valitsuse töö on tõhusam ja halduskoormus väheneb, 2) valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast ei kasva ning 3) valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene.

Väljavõtted Jüri Raidla kõnest:

* Eesti riik ei ole katki, meie põhiseadus on meid hästi teeninud. Eesti riik ei vaja remonti vaid kaasajastamist, et tulevikus meid sama hästi teenida.

* Riigireform või riigivalitsemisreform? Raidla tõi välja, et riigivalitsemisreform viitab vähemradikaalsele tegevusele kui riigireform. On olemas risk, et tegu on siiski liiga kitsa terminiga, mistõttu ei pruugi see saada oma vajalikku elujõudu. Ta tõi näiteks, et koondamine suures regionaalhaiglas, pidades ilmselt silmas TÜ kliinikumi personalivähendamist, ei ole riigivalitsemise reformiga kuidagi seotud.

* Vaja kokkulepet kolmes punktis. Riigireform ei ole eesmärk iseeneses, see on vahend, et riik edasi toimida saaks, märkis Raidla. Selleks tuleb tema hinnangul kokku leppida kolmes punktis:

1) eesmärk, milleks võiks olla kulukuse vähendamine ohverdamata riikluse kvaliteeti;

2) mõiste ja sisu: Riigireform on praeguse definitsiooni järgi justkui kõiksuse reform, kus kardetakse, et sellega püütakse muuta kõike. Praegu teeb valitsus defineerimatu riigireformi ja valitsust kritiseeritakse defineerimata reformi eest. Riigireform tuleks praktikas määrata ehk defineerida reformi komponentide loetelu ja nende tegevuste lahtikirjutuse kaudu. Selleks tuleks läbi vaadata nii erakondade valimisplatvormides sisaldunud riigireformi puudutanud lubadused, Eesti koostöökogu, tööandjate keskliidu ning teiste osapoolte ettepanekud;

3) mõõtkava ajas ja ruumis. Lähtuvalt definitsioonis loetletud tegevustele tuleks jätkata konkreetsete tegevustega. Riigireform peaks liikuma kiires tempos, et Eesti 100. sünnipäevaks oleks midagi tehtud.

Tanel Talve seisukohad:

Riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve kutsus parlamenti üles olema eestvedaja riigivalitsemise reformi tegemisel. „Murelikuks teeb tervikliku tegevuskava puudumine: üksikute ideede esile kerkimine ei ole siiski reformistrateegia, ehkki see võib olla väga hea sisend reformikava koostamisel,“ lausus ta.

„Seetõttu on ülitähtis paika saada riigireformi lähteülesanne, ajakava ja selle monitooringu regulaarsus. Riigikogu poolt selgelt defineeritud riigireformi lähteülesanne ja reformi kava olemasolu on eriti oluline, kuna riigireformialane vastutus jaguneb mitme ministeeriumi vahel.“

Talve rääkis, et toetusrühm on teinud riigikogu põhiseaduskomisjonile ka oma ettepanekud riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks.

„Esmalt, muuta riigireformi teema arutamine riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse vormis regulaarseks. Teiseks: põhiseaduskomisjonil võtta endale juhtiv roll nii riigireformi olemuse ja lähteülesande defineerimisel, kui ka riigikogu otsuse väljatöötamisel, mis annaks selged suunised täitevvõimule jõuliseks, eesmärgistatud ja süsteemseks tegevuseks riigireformi kui terviku läbiviimisel,“ ütles Talve.

Jüri Raidla kommenteeris teemat ka "Aktuaalses kaameras":

Toimetas
Rain Kooli, Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!