Holsmer kaotas kohtuvaidluse Postimehega

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
17.06.2016 13:29
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti

Tartu maakohus ei rahuldanud täna Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe ja reformierakondlasest riigikogulase Remo Holsmeri Postimehe vastu esitatud hagi, milles ta taotles tema kohta esitatud valeandmete ümberlükkamist ja kompensatsiooni.

Kohus jättis tänase otsusega Remo Holsmeri hagi Postimehe vastu täies ulatuses rahuldamata.

Remo Holsmer ütles ERR.ee-le, et ta tutvub kohtuotsusega detailsemalt ja otsustab seejärel edasised sammud.

“Minu jaoks on oluline, et kohtus sai tõendatud fakt, kus Leedo kinnitas, et Holsmer pole temalt raha küsinud. See on must-valgelt kohtumaterjalides kirjas ning sellega ka levitatud valeväide ümber lükatud," märkis Holsmer.

Holsmerit esindav vandeadvokaat Karin Madisson ütles, et kuigi kohtuasjas sai välja selgitatud, et Remo Holsmer ei küsinud altkäemaksu, siis ei näe kohus probleemi kuvandis, mida ajakirjanikud inimese kohta lõid.

"Kohtuotsuse esmasel analüüsil oleme seisukohal, et kohus on jätnud arvestamata Riigikohtu suunistega faktiväidete esitamise väljaselgitamisel. Faktiväide võib lisaks üksikutele lausetele tuleneda ka artikli kontekstist ning sellise kuvandi tekkimist kohus möönis. Kohus leidis, et poliitikud kui avaliku elu tegelased peavad sellist käitumist enda suunal taluma isegi kui selleks pole alust," märkis Madisson.

Madissoni sõnul otsustatatakse apellatsioonkaebuse esitamine pärast kohtuotsuse põhjalikumat analüüsi.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles ERR.ee-le, et Postimees on tänase Tartu maakohtu otsusega rahul.

"Me pole edastanud valeandmeid ega väitnud, et Remo Holsmer küsis altkäemaksu, vaid kirjutanud hämaratest tehingutest seoses parvlaevaliikluse korraldamisega. Kohtus on ilmnenud uusi huvitavaid andmeid, millega ajakirjandus peab edasi tegelema, näiteks "nelja sidruni" teema," märkis Hussar.

Kohtu põhjendused

Kohus tõdes tänases otsuses, et Holsmeri viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda sellist väidet, mis puudutaks teda selliselt, nagu ta on hagiavalduses esile toonud.

Kohus märkis ka, et kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, siis on kohus seisukohal, et Holsmeril ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

Teine väide "„Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline.“ ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks, märkis kohus.

Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole. Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada. Seega on hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks.

Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena, riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.

Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet hageja isikule, tõi kohus esile ja lisas, et artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi.

Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. "Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust," märkis maakohus.

Samuti on teises artiklis avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud esimeses artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast.

Samas märkis kohus, et laused, millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. "Küll aga võib koostoimes esimeseartikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole," märkis kohus.

Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.

"Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid," lõpetas kohus.

Kohus jättis menetluskulud ehk 2640 eurot Holsmeri kanda.

Holsmeri hinnangul esitati tema kohta valeväiteid

Holsmer esitas AS-i Postimees vastu mullu septembris hagi, milles taotles tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. "Viitan 4. ja 5. septembril 2015. aastal Postimehes ilmunud lugudele väidetava hüve küsimise kohta Vjatšeslav Leedolt. Kinnitan veelkord, et ei ole küsinud Vjatšeslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed," ütles Holsmer ERR.ee-le.

Holsmeri sõnul on ajalehes Postimees ilmunud kahes loos tuginetud anonüümsete allikate väidetele mitte faktidele ning need lood annavad edasi valesid väärtushinnanguid, mis on alusetult heitnud talle varju. Holsmeri hinnangul ei esitanud artikli autorid infot erapooletul või tasakaalukal viisil.

"10 aasta jooksul poliitikas olen üldjuhul alati soovitanud vältida (kohtu)vaidlusi ajakirjandusega. Antud juhul on ajalehes esitatud süüdistused olnud aga nii räiged ja ajakirjanike töö nii ebaprofessionaalne, et mul ei jäänud muud üle. Ma ei saa leppida sellega, et anonüümsed allikad saavad ajakirjanike abiga valimatult laimu külvata ja see trükitaksegi lihtsalt ära," nentis Holsmer.

Postimehe kinnitusel tuginesid artiklid kõrgete poliitikute ja usaldusväärsete allikate väidetele.

 
Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!