Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad (3)

Video
21.03.2016 8:42
Rubriik: Eesti

Poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht leiab, et praegu on veel vara rääkida kindlatest presidendikandidaatidest, kuna erakondadel on veel viis kuud aega selgitada välja see inimene, kes suudaks korjata laiapõhjalise toetuse valimiskogus. Seejuures ei pea Leht väga tõenäoliseks, et augustis suudetakse riigikogus uus president valida, kuna vähemalt hetkel pole sellist kandidaati, keda toetaks nii koalitsioon kui ka mõni opositsiooniline jõud.

Tõnis Leht tõdes "Terevisioonis", et praegu on veel vara rääkida kindlatest presidendikandidaatidest, kes võiksid Toomas Henrik Ilvese koha riigipeana üle võtta.

"Tuues paralleeli kergejõustiku 100 meetri sprindiga, siis täna on staadion olemas, stardiaeg on teada ja isegi stardipakud on juba paigal. Staadionil on näha ka mõningaid potentsiaalseid võistlejaid, kuid keegi ei julge veel tunnistada, et ta starti läheb," rääkis Poliitika.guru toimetaja.

"Selles mõttes on taoline olukord loogiline, kuna kandidaatide üles seadmise aeg esimeseks vooruks riigikogus on veel nii kaugel, siis lihtsalt parteid ei taha veel kindlate kandidaatidega välja tulla, et nende kandidatuuri varakult auklikuks ei lastaks," märkis Leht. Eesti presidendivalimiste süsteemis on tavapärane, et kandidaadid seatakse üles alles neli kuni kaks päeva enne esimese vooru toimumist riigikogus.

Kandidaat peab esindama rohkem ühe erakonna huve

Samas on juba välja käidud esimesed nimed, kes võiksid riigipea kohale kandideerida. Lisaks on tehtud ka arvamusküsitlusi, mille kohaselt näevad enamus eestlastest, et järgmiseks presidendiks sobiks tänane välisminister Marina Kaljurand. Venekeelne elanikkond toetab aga Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kandidatuuri.

Tõnis Leht möönis, et rahva arvamus on loomulikult oluline, kuid otseselt see protsessi siiski ei mõjuta. "Presidendivalimised pole otsevalimised, mistõttu üldrahvalikku kampaaniat ei tule. Kuid suurem tõenäosus valituks osutuda on tõesti sellel kandidaadil, kes suudab esindada rohkem kui ühe erakonna taha koondunud kitsa valijaskonna huve," rääkis Leht.

"Tõenäoliselt valitakse president valimiskogus. Seal on kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid terve hunnik, kes vaatavad, et see kandidaat esindaks rohkem kui ühe erakonna huve," lisas Poliitika.guru toimetaja.

Riigikogu tõenäoliselt presidenti ära ei vali

Leht nentis, et praegu pole esile kerkinud selliseid kandidaate, kes suudaksid võtta võidu riigikogus. "Küsimus pole nii väga isegi kandidaadis, vaid pigem selles, et parlamendis pole sellist valmisolekut presidenti ära valida," leidis Leht.

Koalitsioonil on koos 59 häält, kuid riigipeaks saada peaks kandidaat koguma parlamendi voorus 68 saadiku poolt hääle. "Isegi kui koalitsioon suudab panna välja ühise kandidaadi, mis on suhteliselt vähe tõenäoline, siis on neil vaja ka opositsiooni tuge, kuid hetkel tundub, et ükski opositsioonierakond ei soovi sellist kingitust teha," arvas Leht.

Seega võib olla üsna kindel, et augustis algavad presidendivalimised jõuavad lõpuks valimiskogusse. Kuid see tähendab Lehe arvates seda, et kandidaatide nimekirja võib lisanduda ka nn. "mustasid hobuseid", kes pole veel ennast väga näidanud.

"Neid nimesid, millega on vehitud, on palju. Kasvõi näiteks Alar Karis, kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellele teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse," nentis Leht.

Tiidus: Kaljuranna ja Kallase kõrvale võib lisanduda veel kandidaate

Reformierakond on öelnud, et nemad eelistaksid valida presidendi siiski riigikogus. Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus märkis, et praegu on arutelusid olnud, kuid pigem on need toimunud kuluaarides ning ametlikke kõnelusi peab veel ootama.

"Avalik valimisprotsess pole veel käima läinud. Küllap te olete kuulnud Reformierakonnaga seotud nimesid Kaljurand ja Kallas aga miskipärast ma arvan, et tuleb veel keegi aga mina sa tea," ütles Tiidus.

Tiiduse hinnangul testitakse avalikkuses inimesi, kes võiksid endale rahva seas laiapõhjalise toetuse saada. "See, mida arvatakse meedias, kommentaariumites ja küsitlustes, on selline huvitav indikaator erakondadele, kuidas kandidaatidega edasi liikuda," ütles Tiidus.

Ta lisas, et kuigi otsevalimisi ei toimu, võib avalik toetus mõjutada valimiskogusse kuuluvate kohalike omavalitsuste esindajate otsuseid. "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajad. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu," möönis riigikogu saadik.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus