Vikerraadios peeti valimisliitude teemal tuline vaidlus
Lähenevad kohalike omavalitsuste volikogude valimised sunnivad küsima, kas suuremad omavalitsused jätavad võimaluse ka valimisliitudele või on erakondadel eelis üha enam kujundada ka kohalikku elu. Kas valimisliidud vajaks senisest suuremat riigi tuge või vastupidi, on nad oma aja ära elanud? Vikerraadio saates "Reporteritund" arutlesid valimisliitude oleviku ja tuleviku üle riigikogu liikmed Artur Talvik (Vabaerakond), Kalle Muuli (IRL) ja Keskerakonna peasekretär Jaak Aab.
Artur Talvik ütles, et tihtipeale ei tahagi kohalikud aktiivsed inimesed parteiga liituda. "Kohalikes omavalitsustes on ajaloo jooksul väga levinud printsiip olnud see, et ka needsamad parteinimekirjad sunniviisiliselt panevad kedagi liituma parteiga. A la sa ei saa koolidirektoriks kui sa ei ole õige partei liige või sa ei saa seda või teist töökohta vallas, kui sa ei liitu selle parteiga."
Sellisel juhul tuleb Talviku sõnul tema alluvussuhe kuskilt Tallinnast. "Valimisliidul ei ole kuskil kõrgemal mingit sunnimehhanismi, kes ütleb, mismoodi nad käituma peavad, koalitsiooni moodustama peavad või et nad saavad rohkem raha kui nad õiges parteis on. Sellist asja ei ole," lausus ta.
Kalle Muuli sõnul ei vastandaks tema erakonda ja valimisliitu, sest mõlemal on oma roll. Muuli rõhutas, et valimisliidu mõte on see, et väiksemates kohtades ei ole inimestel muidu kandideerimisvõimalust. "Ei ole erakondade nimekirju või ei ole sobivaid nimekirju ja sellepärast on väga mõistlik, kui väiksemates kohtades teevad inimesed valimisliidu ja kandideerivad," rääkis Muuli.
Muuli selgitas ka erakonna ja valimisliidu vahet juriidilises võtmes. "Erakond on juriidiline isik, tal on oma raamatupidamine, aruandluskohustus ja tema vara ei kuulu tema liikmetele. Valimisliit on seltsing ja seltsingul ei ole ei raamatupidamist, aruandlust ja tema vara kuulub seltsingu liikmetele," selgitas Muuli.
Talvik tuletas meelde, et valimisliidu liige võib olla ka partei liige ja valimisliidu võivad moodustada erinevatest parteidest pärit inimesed. Kalle Muuli ütles, et ka parteitud inimesed saavad erakondade nimekirjades kandideerida.
Jaak Aabi sõnul teeb erakonna ja valimisliidu põhimõttelise vahe sisse asjaolu, et erakond on see, mis pikemas perspektiivis jätkusuutlikult kannab vastutust.
Saates telefoniintervjuu andnud Haapsalu linnapea Urmas Sukles (RE) ütles, et erakondadel on finantsiliselt valimisliitude ees teatav eelis. "Aga kui on tugev valimisnimekiri ja valimisnimekirjas olijad suudavad panustada oma vahendeid, siis ma arvan, et see vahe väga suur ei ole. Maapiirkondades, ma mõtlen, Tallinnas on lugu teine," lausus ta.
Sukles nõustus saatejuhiga, et oluliselt lihtsam on saada inimesi kandideerima valimisliitudesse ja erakond on tihti takistav faktor. See on ka üks põhjus, miks tulevatel valimistel Sukles Haapsalus oma nimekirjaga kandideerimist kaalub.
Vabaerakond osaleb kohalikel valimistel vaid valimisliitude kaudu. Talvik rääkis valimisliite võiks hakata riigi poolt rahastama lisaks erakondadele ka valimisliite. Praeguse seisuga võiks tema sõnul rahastamise aluseks olla kaks eurot ühe hääle kohta.
"See on ebavõrdse olukorra vähendamiseks. Täna on nii, et parteinimekirjades kandideerivad nimed saavad keskkontorist raha, ostetakse pindasid, trükitakse buklette, aga valimisliidud peavad tegema seda täiesti oma raha eest. Meie mõte on võtta erakondade rahast üks osa ära ja anda see valimisliitudele," lausus Talvik.
Kalle Muuli nimetas seda Vabaerakonna poliitiliseks korruptsiooniks. "Et hakata toetama maksumaksja raha eest ka valimisliite, see on minu meelest väga libe tee," ütles Muuli.
"Kui sa annad erakonnale raha, siis ta läheb juriidilisele isikule, kes on aruandluskohustuslik, kellel on raamatupidamine ja kellel see raha ei saa liikmete omandiks - kui liikmed lahkuvad erakonnast, siis raha jääb erakonda. Aga valimisliidu juriidiline keha on selline, et see raha, mis sa sinna annad, on valimisliidu liikmete ühisomand," selgitas Muuli.