Laaneots: Putini eesmärk on ilmselt vedada sõjategevus võimalikult laiaks
Erukindral Ants Laaneotsa sõnul on Ukraina pinnal tegemist Vene-Ukraina sõjaga, mitte kodusõjaga sealsete separatistide vastu. Tema arvates on Venemaa eesmärk võtta ära Ukraina kagu- ja lõunaosa, et jõuda maismaad pidi välja Krimmi poolsaareni.
Venemaa relvajõud valmistavad Ukraina kaguosas asuva Mariupoli sadamalinna lähistel ette platsdarmi sügavale riiki tungimiseks. Ukraina telejaama TSN teatel fikseeriti Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel 60 Vene tanki. Praegu liiguvad Vene üksused Novoazovskist Mariupoli suunas, eelnevalt tulistasid nad Bezõmjannõe asula lähistel Ukraina vägede eelposti.
ERRi raadiouudised palusid kaitseväe endisel juhil, erukindral Ants Laaneotsal kommenteerida Ukraina sündmuste sõjalist külge.
"Selles ei ole mingit kahtlust, et Ida-Ukrainas tegutsevad Vene regulaarväed. See viimane, paari päeva tagune üleüldine sissetung, kus tankipataljon motolaskurpataljoni toetusel - sisuliselt taktikaline lahingugrupp - Novoazovski ära võttis ja täiesti uuelt suunalt, kagusuunalt, sisse tuli. See on ju tervikuna üksusepõhine tegevus," ütles Laaneots.
"Ukrainlaste endi informatsiooni järgi on umbes 15 000 Vene sõjaväelast kaasatud Ida-Ukrainas sõjategevusse. Varem saadeti väikesi üksusi - kompanii, taktikaline grupp ehk tugevdatud kompanii. Nüüd on asi juba nii kaugele jõudnud, et saadetakse sisse tankikolonn ehk pataljoni lahingugrupid ja suuremad üksused. See sõda on nüüd juba Vene-Ukraina sõda, see ei ole enam kodusõda separatistidega," jätkas ta.
BBC väidab, et Venemaa on saatnud Ukrainasse uued tankid, Laaneotsa hinnangul see aga nii ei ole. "T-72 ei ole kaugeltki uus tank, kuigi tema modifikatsioonid on uuemad. Küsimus on selles, et T-72 tankid on Vene mehhaniseeritud brigaadi relvastuses. Ukrainlased kasutavad põhiliselt tanki T-64, mida nad tootsid ise ja mis on neil põhirelvastuses. Siin on raske midagi segamini ajada, sest nad on väliselt täiesti erinevad," selgitas ta.
Erukindrali sõnul on Ukraina sõjaline võimekus praegu oluliselt suurem kui Krimmi annekteerimise ajal ning see muutis Venemaa presidenti Vladimir Putinit ärevaks.
"Kui Krimm võeti ära, siis tekkis täielik kriis. Tollane kindral staabiülem teatas ise, et Krimmi äravõtmise aegu oli Ukrainal kasutada ainult 5000 võitlemisvõimelist sõdurit. Nüüd on nad sisuliselt hakanud looma täiesti uusi relvajõude ja see on neil ka õnnestunud, tänu millele olid nad kuni viimaste päevadeni separatistide probleemi lahendamisel edukad. Selge see, et Moskva tajus, et asi on kehv ja nüüd võitlevad tegelikult juba Vene regulaarväed, 76. dessant ründediviis ja 98. õhudessantdiviis. Needsamad dessantväelased, kes vangi langesid on ise ka tunnistanud, et nende üksused saadeti Ukraina piirile ja tegutsevad Ida-Ukrainas," rääkis Laaneots.
"Putini n-ö eesmärk on ilmselt esiteks vedada sõjategevus võimalikult laiaks - ta teab, et Ukrainal on reservisid vähe. Venelaste eesmärk, nii palju kui mina aru saan, on võtta ära Ukraina kagu- ja lõunaosa, et jõuda maismaad pidi välja Krimmi poolsaarele ning sealt võib-olla ka edeneda edasi kuni Transnistriani," ütles ta.
Ukraina peaminister Jatsenjuk on öelnud, et president Putini eesmärk ei ole mitte Ida-Ukraina, vaid terve Ukraina. Sellega on nõus ka Laaneots, öeldes: "Kui ta on nüüd edukas selles, et ta võtab ära Ukraina idapoolsed, kagupoolsed ja lõunapoolsed oblastid, siis jääb Ukraina ju niikuinii kotti. See tähendab, et siis on aja küsimus, millal ta peab Moskvale alla andma. Seda plaani Putin ka järgib."
Toimetaja: Maarja Roon