Väikelast rusikaga näkku löönud võõrasisa üheksa-aastane vangistus jäi muutmata
Tallinna ringkonnakohus jättis täna muutmata mullu sügisel väikelast rusikaga näkku löönud võõrasisale mõistetud üheksa-aastase vanglakaristuse, kuigi prokurör taotles talle 12-aastast vangistust.
Kuigi ringkonnakohus mõistis Egert Mustale (33) kehalise väärkohtlemise eest maakohtust aasta võrra pikema vangistuse, siis jäi mehe lõplik vanglakaristus ehk üheksa-aastane vangistus samaks.
Ringkonnakohus muutis ka maakohtu otsuse põhiosa ning luges piinamise Musta poolt toimepanduks otsese tahtlusega mitte kaudse tahtlusega nagu oli maakohtu otsuses.
Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask taotles varasema maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Must mõsteti süüdi kaudse tahtlusega kuritegudes ja määrati talle üheksa-aastane vangistus. Prokurör leidis, et mees tuleks mõista süüdi otsese tahtlusega kuritegudes ning mõista talle 12-aastane vanglakaristus.
Musta kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotles seevastu maakohtu otsuse tühistamist ning uut otsust, millega Must mõistetaks õigeks või alternatiivselt vähendataks talle mõistetud karistust.
Aprilli keskel tunnistas Harju maakohus Musta süüdi väikelapse korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle üheksa-aastase vanglakaristuse.
Kohus mõistis Mustalt kannatanu esindaja kasuks välja 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.
Maakohtu põhjendused
"Kahtlemata tuleb antud juhul arvestada, et süüteod pandi toime teadvalt noorema kui 12–aastase ehk 2,5 aastase lapse suhtes, kuid kindlasti tuleb kuriteo toimepanekut soodustava asjaoluna arvestada antud juhul siiski ka lapse ema täielikku ükskõiksust oma lapsega toimuva osas, mille tõttu said aset leida Egert Musta poolt toime pandud kuriteod," märkis kohus.
Kohtu arvates tuleb Egert Musta süü suuruse hindamisel kindlasti arvestada, et kuriteod on toime pandud kaudse tahtlusega ehk tema poolt lapse suhtes toime pandu eesmärk ei olnud otseselt lapsele vigastusi tekitada.
Kohus nentis, et Egert Must elas nii välja oma viha, kuna oli sunnitud igapäevaselt valvama tema jaoks võõra ehk antud hetke elukaaslase lapse järele, mis oli segav faktor tema senise igapäevase muretu elukorralduse juures.
Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Egert Musta puhul on tegemist varem karistamata isikuga ning seetõttu pidas kohus võimalikuks mõista talle vangistuslikud karistused keskmiste sanktsioonide lähedastena, kuid allpool vastavate sanktsioonide maksimaalmäärast.
"Kui väikest last lükata, ettevaatamatusega ei saa kedagi lükata, on see vägivald. Teiseks, kui teda lükata niimoodi vastu seina, et seinaplaadile tekib mõra, siis see ei ole enam ettevaatamatus, see on sõna otseses mõttes just nimelt kaudne tahtlus," ütles Harju maakohtu kohtunik Helve Särgava "Aktuaalsele kaamerale".
Prokurör taotles karmimat karistust
Märtsi lõpus toimunud kohtuvaidluses leidis Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask, et Egert Musta süü lapse piinamises ja temale raske tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud ning see kuritegu väärib maksimaalset seaduses ette nähtud karistust, kuna on täielikult muutnud väikese tüdruku elukvaliteeti ja seda kogu eluks.
"Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul," nentis prokurör.
„See kuritegu ei ole muutnud ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka kõigi tema lähedaste oma, kes on pidanud oma elu seetõttu täielikult ümber korraldama ning kes lapsega igapäevaselt tegeledes on sunnitud seda kuritegu üha uuesti ja uuesti meenutama,“ lisas prokurör.
Musta kaitsja Natalia Lausmaa oli seisukohal, et Musta süü raske tervisekahjustuse tekitamisest tuleks hinnata ümber raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest ning mõista talle sellest tulenevalt kergem karistus.
Süüdistuse järgi kasutas Must eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, põhjustades talle hulgaliselt verevalumeid.
Samuti süüdistatakse Musta selles, et mullu 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.
Järgmisel päeval viidi laps haiglasse ning arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.
Must tunnistab oma süüd osaliselt lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises, kuid mitte lapse piinamises.
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja tema elukaaslasest lapse ema Keiti Voogre (22) kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.
Väikelapse ema vabanes karistuse mõistmisel vahi alt
Harju maakohus kinnitas 17. märtsil karistuskokkuleppe väikelapsega vägivallatsenud emale Keiti Voogrele ning seni vahi all olnud naine vabanes vanglast.
Kohus kinnitas uue karistuskokkuleppe, mille järgi sai Voogre kolmeaastase vangistuse, millest kohe kuulus kandmisele kuus kuud. Kuna see on tal eelvangistuses juba kantud, siis vabanes samal päeval vanglast.
Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus Voogrele vastavalt kokkuleppele tingimisi kolmeaastase katseajaga ning kohustas teda täitma käitumiskontrolli nõudeid.
Kohus keelas Voogrel katseajal tarvitada alkoholi, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning kohustas teda osalema sotsiaalprogrammis.
Süüdistuse järgi kasutas Voogre alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu.
Naine lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.
Toimetaja: Marek Kuul