Turistide teadmatuse tõttu juhtub pankrannikul jätkuvalt traagilisi kukkumisi
Põhja-Eesti pankrannikut külastab igal aastal tuhandeid turiste. Teadmatus paiga ohtlikkusest toob aga kaasa traagilisi kukkumisi, viimane ränk kukkumine pangalt toimus juuni alguses.
Pankrannik on Balti kliendi kõige kõrgem ja tuntuim osa, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kümnete kilomeetrite pikkuse ja kümnete meetrite kõrguse kaldajärsaku külastajad ei tunneta enamasti selle paiga ohtlikust. Igal aastal kukub siit alla kaks-kolm inimest, kes saavad rängalt vigastada või hukkuvad.
Ennetamaks õnnetusi, on Ida päästekeskus kutsunud ühe laua taha kohalikud omavalitsused ja keskkonnaameti.
"Päästeamet sellisel olukorral võib ainult soovitada, sest see on ju kaitseala ja vallavalitsuse ala. Meie ainult saame soovitusi anda ja kuidas seda olukorda parandada ja lahendada," ütles Ida Päästekeskuse reageerimisbüroo peaspetsialist Pavel Tarasevitš.
Järsakuäärsed puud ja põõsad, kõrge rohi ning pude pangaserv raskendavad ohu tajumist. Päästjad sooviksid näha klindi serva puhastatuna puudest ja võsast, valgustatuna ning varustatuna piirete ja hoiatustahvlitega. Pikim lõik pankrannikut paikneb Kohtla vallas.
"Praegusel kujul päästeameti soovitused on küll jah, ma saan nendest aru, et nad kaitsevad inimest, aga nad ei ole reaalselt teostatavad. Sellisel kujul ma küll ei näe, et Kohtla vallal oleks võimalusi ja vahendeid niita 10 kilomeetrit tee äärt, pankranniku serva," nentis Kohtla vallavanem Etti Kagarov.
Keskkonnametile ei ole päästeameti ja omavalitsuste mured uudiseks. Koostamisel olevate kaitsekorralduskavade töödes on ette nähtud huvitavamate kaldavaadete avamine ning nende varustamine infotahvlite ja ohuhoiatustega.
"Eks see lahendus tuleb ikkagi koostöös päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomanikega leida, sellepärast, et ka eramaid on seal pangaserval ja ilma maaomaniku loata seal tegutseda ei tohi. Keskkonnaamet kindlasti läbi kaitsekorralduskavade vaatab üle sellised kohad, mis vaadete poolest või siis mingi muu loodusväärtuse poolest on silmapaistvad ja üritab külastuskorraldust korraldada," leidis keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson.
Seniks kutsuvad keskkonnaamet ja päästjad kõiki üles säilitama ohutunnet ja ettevaatlikkust pankranniku külastamisel. Järsaku servale lähenemine on ohtlik, kivimid on pragunenud ja pudedad ning varingu ja allakukkumise võib põhjustada just teie viimane samm.
Toimetaja: Liis Velsker