Rektor: aastal 2032 õpitakse ülikoolis lisaks eesti keelele veel mitmes teises keeles
Kõrgharidus on ka tulevikus eestikeelne, kuid lisaks on ülikoolis õppimiseks vaja ka saksa, inglise ja prantsuse keelt, arutles Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.
Kalm rääkis täna hommiku „Terevisioonis“, et aastal 2032 on need, kes ülikooli tulevad on juba õppinud mitut keelt. Ta on kindel, et bakalaureuseõpe jääb eestikeelseks, kuid paralleelselt on sama õpet saada ka teistes keeltes, näiteks inglise või saksa keeles.
Kindlasti suureneb teiste keelte osakaal magistri- ja doktoriõppes.
Urmas Vaino küsis rektorilt, kas 2032 kehtib tasuta kõrgharidus? Kalm sedastas, et kõrgharidus pole kunagi tasuta, küsimus on lihtsalt selles, kes selle kinni maksab. Täpselt samasuguse süsteemi toimimist ta ei usu.
Praeguse süsteemi eeliseid välja tuues märkis ta, et see stimuleerib kiiret ja head tööd õppimisele. Tudeng hakkab maksma siis, kui ta jääb õppides jänni.
Tulevikku vaadates märkis Kalm, et aastal 2032 on erasektori panus ehk ettevõtete osalus hariduse ja teaduse kinnimaksmises kindlasti suurem.
Rääkides erialadest, mida täna veel pole, kuid mille järele 2032. aastal võib olla vajadus, ütles Kalm, et uued töökohad ja erialad tekivad nendes valdkondades, kus kombineeritakse erinevate valdkondade teadmisi.
Suurima surve all on Kalmu sõnul hoopis see, kuidas valdkonnad hakkavad omavahel koostööd tegema ja kombineeruma. Näiteks keemia ja füüsika kombinatsioonis kunstiväärtuste restaureerimisega, meditsiin ja infotehnoloogia, geopositsioneerimisest saadavad teadmised ning sellest lähtuvalt sildade ja suurte insenertehnilise nõudlikkusega ehitiste kavandamine.
Kalm leiab, et tugev loodus- ja täppisteaduste alus on siiski tulevikus järjest olulisem osa erinevate erialade kombineerimisel.
Ta tõi näiteks IT-sektori, kus lisaks IT-spetsialistidele töötavad ka juristid, disainerid, semiootikud, aga ka füüsikud.
Kuidas aastal 2032 ülikoolides õpetatakse? Kalm ütles, et kindlasti suureneb veebipõhine õpe. Ehk teadmine ei ole ainult õppejõu käes, vaid kõigile vabalt kättesaadav. Õppejõu roll teiseneb rohkem nõuandjaks ja suunajaks ning seminari läbiviijaks.
Kolmandik campus-ülikoolidest kaob. Ta usub, et keemikuks, füüsikuks või arstiks ei ole võimalik ka tulevikus õppida veebi vahendusel. Küll aga kaob selleks ajaks õppejõu kui „otsast tarkuse sisse kallaja roll“ ehk suureneb nii veebipõhine õpe, kuid õppemeetodid klassiruumis muutuvad interaktiivsemaks ja loomingulisemaks.
Suur internetipõhine õpe vajab süstemaatilist ja struktureeritud lähenemist ehk on vaja õppejõudu kui nõuandjat, kes soovitaks, millist õppeainet valida, mida lugeda ja vaadata, et moodustuks terviklik haridus, selleks on aastal 2032 vaja õppejõudu rohkem kui praegu.
Toimetaja: Marju Himma