Graafikud: Eestis vähenes kuritegude hulk aastaga 11 protsenti
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 28 986 kuritegu ehk 3589 kuriteo võrra ehk 11 protsendi võrra vähem kui 2015. aastal, langus tuleneb eelkõige varavastaste kuritegude vähenemisest.
Kuritegude hulk vähenes mullu eelkõige varavastaste kuritegude vähenemisest tulenevalt. Eelmise aastal registreeriti 12 372 varavastast kuritegu, 2015. aastal 14 966.
Kuritegude arvu langust 2015. aastal mõjutas veidi karistusseadustiku muutmine, millega tõusis varavastaste väärtegude ja kuritegude piir 64 euro pealt 200 euro peale.
2016. aastal vähenes varavastaste süütegude ehk kuritegude ja väärtegude koguarv 15 protsenti.
Registreeritud kuritegude arv langeb
Eestis registreeriti eelmisel aastal keskmiselt 220 kuritegu 10 000 elaniku kohta ning keskmisest kõrgem oli kuritegevuse tase Ida-Virumaal ehk 294 ja Harjumaal koos Tallinnaga 242.
Kõige madalam oli vastav näitaja Saaremaal ehk 90 ning Hiiumaal 106. Need maakonnad on läbi aastate olnud kuritegevuse tasemelt vastavalt esimeste või viimaste hulgas.
Alaealiste kuriteod on vähenenud
Positiivse trendina saab esile tõsta ka alaealiste kuritegevuse vähenemise. Kümne aastaga on teod vähenenud kolm korda, mullu registreeriti 1016 kuritegu.
Veel 2015. aastal oli arv 1428.
Lisaks varavastastele kuritegudele on vähenevad ka mõrvad ja tapmised
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis kokku 30 tapmist ja mõrva ning katse staadiumisse jäi 14 kuritegu. Tapmisi on olnud kõige enam suurtes maakondades Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Viimase viie aasta jooksul on neis olnud märgatav langus, mis avaldub ka kogu Eesti näitajates. Võrreldes 2015. aastaga oli langus eeskätt Ida-Virumaal ehk 14-lt seitsmele, Harjumaal oli langus väike ehk 19-lt 18-le.
Valdav osa tapmistest on toime pandud alkoholijoobes ning ka enamik tapmiste ohvreid (eriti nn olmetapmistes) on olnud alkoholijoobes.
2005. aastal oli Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotas elu 123 inimest.
Korruptsioonikuriteod on aga tõusvas trendis
Kokku registreeriti 557 sellist kuritegu, mis on ka seni kõigi aegade kõrgeim näitaja, veel aasta varem oli seliseid kuritegusid registreeritud 450.
Mullustest korruptsioonikuritegudest suurema osa ehk 64 protsenti moodustavad altkäemaksu kuriteod. Samas on korruptsioonikuritegude arvu tõusu taga eeskätt ametialased võltsimised, mida 2015. aastal registreeriti 65 ning 2016. aastal 161.
Näiteks loetakse taoliste võltsimiste alla juhused, kui keegi ostab tehnilisest ülevaatusest läbipääsemise.
Iga 50. inimene kannatas mullu vägivall all Eelmisel langes aastal vägivaldse rünnaku ohvriks 1,8 protsenti elanikest vanuses 15–74 aastat ehk 11 000–29 000 inimest. Ohvriuuringute andmetel langevad vägivalla ohvriks noored, mehed ja linnainimesed.
Toimetaja: Marek Kuul, Greete Palmiste