EKI: peame jääma iseseisvaks teadus- ja arendusasutuseks
Eesti Keele Instituudi (EKI) töötajad leiavad, et liitumine Tartu ülikooliga vastavalt kõrgkooli hiljutisele ettepanekule ei ole vajalik ega mõistlik, kuna sellest täiendavat sünergiat ei teki.
"EKI spetsiifiliste ülesannete hulka kuulub kohustus tagada riigikeele toimimisvõime, millega ei tegele ükski teine asutus Eestis," ütles Eesti Keele Instituudi teadussekretär Hille Pajupuu.
Tema hinnangul tagab EKI säilitamine praegusel kujul, riikliku teadus- ja arendusasutusena, parimal moel eesti keele hea tervise. EKI tegevuse senine põhisuund ei haaku kõrgkoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine.
Pajupuu sõnul on ülikooli struktuuris oleval instituudil risk marginaliseeruda. "Arendustööde jätkusuutlikkust on keeruline säilitada ja samuti on kulukokkuhoidu on raske näha, sest pigem tekitab liitumine juurde uusi dubleerivaid juhtimistasandeid," leidis EKI teadussekretär.
EKI keeletehnoloogia osakonna juhataja direktori ülesandeid täitev Tõnis Nurk märkis, et instituut on riikliku asutusena aastate jooksul välja arendanud hulga avalikke tasuta teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks keelenõuandla, sõnastike veebiversioonid, mitmed keeletehnoloogilised rakendused.
"Instituudil on ka olulised arhiivid ja andmebaasid, mille säilivus tuleb tagada, samuti kuuluvad nende varalised õigused riigile, mis tagab nende avaliku ja tasuta kättesaadavuse ka tulevikus," ütles Nurk, kes kinnitas, et liitumise põhjuseks ei saa olla nt ühekordne toetus programmist ASTRA.
EKI vanemteadur Kristiina Ross leidis, et millegi muutmine või uuendamine peab lähtuma eeldusest, et senine olukord on ebarahuldav ning vajab muutmist. "Seni pole meie tööle etteheiteid olnud," kinnitas Ross.
Tema hinnangul on EKI ainulaadne riiklikke ülesandeid täitev kompetentsikeskus, mille staatuse või asukoha muutmine seaks kogu senise tegevuse jätkamise ohtu.
Ross ütles, et EKI kuulub Euroopa riigikeelte institutsioonide võrgustikku ning instituudil on palju samasuguse staatusega sõsarasutusi Euroopas.
Samuti on Ross sõnul EKI-l tihe koostöö mitmete riigiasutustega, kellele antakse nõu või kelle tellimusel viiakse läbi projekte – näiteks terminoloogia alal. "Seetõttu on oluline ka asutuse paiknemine Tallinnas," leidis Ross.
Praegu töötab Eesti Keele Instituudis 65 inimest.
Tänane Postimehes vahendab, et Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm kirjutas veidi enne jaanipäeva EKI endisele juhile Urmas Sutropile kirja, kus Kalm palus kaaluda EKI ja TÜ ühinemise võimalusi. Sutrop vastas toona, et Kalmu mõtted on kaalukad, kuid neid peab arutama tema järeltulijaga.
Samas asub uus EKI juht ametisse alles 1. septembril, kuid TÜ plaanib ühinemist rahastada ühekordse toetuse näol teadusasutustele mõeldud EL-i fondist ASTRA, mille taotluste tähtaeg kukub juba käesoleva kuu lõpus.
EKI töötajad kirjutasid seejärel ühisavalduse, kus rõhutasid, et EKI edasist saatus ei saa mingil juhul otsustada kiirustades pelgalt ühekordse rahastuse pärast. TÜ rektor Kalm austab EKI töötajate seisukohti, kuid Postimehe väitel käivad haridus- ja teadusministeeriumis arutelud teadusasutuste ühinemise üle ning seetõttu võib saada ministeeriumi sõna antud teemal otsustavaks.
Toimetaja: Allan Rajavee