Seadusemuudatus seaks piirangud droonide lennutamisele ja kinnisvara ostmisele piirialadel

(Foto: Postimees/Scanpix)
Jüri Nikolajev
21.06.2016 12:11
Rubriik: Eesti

Riigikogu hakkab sügisel arutama riigipiiriseaduse muudatust, millega Eesti idapiiril kehtestataks välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune piirivöönd, kus oleksid näiteks droonide lennutamise ja kinnisvara soetamise piirangud.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõus kasutatakse piiritsoonist leebemat väljendit "piirivöönd", kuid põhimõte on tegelikult sama, vahendasid ERRi raadiouudised.

See on välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune ala, kus politsei- ja piirivalveamet võib piirata isikute liikumist ja tegutsemist. Lisaks võiksid piirivalvurid omanike nõusolekuta liikuda piirimaadel asuvatel eramaadel ja teedel.

Seni on Eesti erinevalt naaberriigist ilma piirivööndita hakkama saanud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet põhjendas vööndi vajalikkust sellega, et piir oleks paremini valvatud ja piirirahu tagatud.

"Nii Kagu- kui ka Ida-Eesti piiri väljaehitamine käib täie hooga, pärast piiri väljaehitamist on vaja ka selgemini toodud õiguslikke aluseid, mis seal teha saab ja mida seal teha ei saa. Esimene õiguslikult reguleerimata asi on just nimelt näiteks droonide lendamine," rääkis ta.

Teine teema, mida piiriseaduse muutmise käigus kindlasti arutama hakatakse, on piirivööndis asuva kinnisvara küsimus - kes seda võib soetada ja kes mitte. Praegu võivad piirialadel kinnistuid osta vaid Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja ettevõtted. Väidetavalt omandavad aga juriidiliste isikute varjus piirialadel kinnistuid kolmandate riikide kodanikud. Seda võimalust soovitakse tulevikus vältida.

"Eraisikutele jääks ta enam-vähem - vähemalt arutelul on - samamoodi, aga mis puudutab juriidilisi isikuid, siis neil üldse piirata seda või keelata," lausus Laanet ja selgitas, et sageli ei teata, kes on juriidiliste isikute taga, eriti just väljaspool ELi registreeritud ettevõtete puhul.

Kinnisvarafirma Domus Kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander Bogensi hinnangul võiks aga totaalne kinnisvaraostu keeld piirialade arengu sootuks seisata. Eriti Narvas ja Narva-Jõesuus.

"Igasuguse arendusega tegelevad ikkagi juriidilised isikud, mitte eraisikud, ja kui me tahame, et meie piirkond Ida-Virumaal areneks edasi, siis peame andma ikkagi juriidilistele isikutele võimaluse osta kinnisvara siin. Pigem võiks Vabariigi Valitsus mõelda sellest, kuidas kontrollida, mis eesmärgiga juriidiline isik tahab osta mingi maatüki ja kuidas seda võiks reguleerida," märkis ta.

Kalle Laaneti sõnul pole keelud siiski absoluutsed. Näiteks piirivööndis kinnisvara omandamise küsimuses jääks valitsusele üsna lai kaalutlusõigus.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus