Galerii: Vatikani riigisekretär avaldas lootust, et ka paavst külastab peagi Eestit

10.05.2016 13:34
Rubriik: Eesti

Vatikani riigisekretär külastab Eestit esimest korda. Hommikul asetas kardinal pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, tund aega tagasi algas Tallinna Toomkirikus oikumeeniline palvus ja kohtumine Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega. Päeval kohtus Parolini riigi esindajatega, misjärel avaldas peaminister Taavi Rõivas lootust, et ka paavst külastab peagi Eestit.

"Loodame, loodame. Ma ei saa hetkel öelda ei jah ega ei. Ma tean, et paavstile on kutse esitatud, ta ei ole välistanud siia tulemist. Me loodame, et see saab reaalsuseks. Nagu ma ütlesin ka Leedus, et mulle meeldiks olla juskui Ristija Johannes, avades võimaluse paavstil siia tulla," ütles Parolini "Aktuaalsele kaamerale".

Peaminister Taavi Rõivas ütles pärast kohtumist, et Eesti hindab kõrgelt paavst Franciscuse tööd nii inimlike väärtuste eest seismisel kui ka konfliktide ja kriiside lahendamisel.

 

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas Paroliniga kohtumisel paavst Franciscuse ja Püha Tooli tegevuse olulisust rahu ja inimlike väärtuste eest seismisel, kliimamuutuste temaatikaga tegelemisel, kriiside lahendamisel ning hädasolijate abistamisel.

Kaljurand rõhutas rändekriisi lahendamisest kõneldes ühtsuse ja vastutuse jagamise ning koostöö olulisust, seda ka illegaalse immigratsiooni transiidi ning päritolu riikidega. "Saame kriisist väljuda vaid koos solidaarselt tegutsedes, Schengeni põhimõtetest kinni pidades, oma välispiiri kindlustades ning inimkaubitsejate võrgustike tegevust tõkestades," lausus välisminister. „Hindame kõrgelt Püha Tooli ja paavsti isiklikku panust sõjapõgenike abistamisel,“ lisas ta.

Kaljurand ja Parolin arutasid ELi koostööd idapartneritega ning viimaseid arenguid Valgevenes ja Ukrainas. Kaljurand rõhutas idapartnerite toetamise olulisust reformide läbiviimisel ning integratsioonil Euroopa Liiduga. "Eesti reformikogemus ja tee ELi ning NATOsse võiks kindlasti olla eeskujuks ja innustuseks kõigile idapartneritele," lisas Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti pühendumust arengukoostööle ning andis ülevaate arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. "Eesti on oma arengu- ja humanitaarabi suunanud eelkõige riikidele, kus saab oma võimalustele ja kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust. Raskustes olevaid riike ja elanikke nende kodumaal abistades saame ka edasisi rändevooge ära hoida," sõnas Kaljurand. "Rahvusvahelistest humanitaarkriisidest, sealhulgas loodusõnnetustest tingitud abivajadused on tohutud ning ressursse olukorra leevendamiseks napib," lisas ta.

Eesti ja Püha Tooli suhted on head ning igapäevaelus toimub Eesti ja Katoliku kiriku vahel koostöö hästi. "Roomakatoliku kirikul on hoolimata väikesearvulisest kogukonnast Eesti ühiskonnas ja kultuurielus oluline ning nähtav roll," sõnas välisminister Kaljurand.

Kohtumisel räägiti ka paavst Franciscuse kohtumisest Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga.

Tegemist on kõrgeima Püha Tooli esindajaga, kes külastab Eestit pärast 1993. aastal toimunud paavst Johannes Paulus II visiiti. Visiidiga märgitakse ära Püha Tooli ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete taaskehtestamise 25. aastapäev.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus