Andrei Illarionov: klassikalisele sõjale iseloomulikud jooned on ka infosõjas
Poliitikaanalüütiku, Venemaa presidendi Vladimir Putini endise majandusnõuniku Andrei Illarionovi sõnul on infosõjas samu elemente, mida on klassikalises sõjas.
Illarionov rääkis täna Tallinnas Avatud Ühiskonna Foorumil informatsiooni ja desinformatsiooni teemadel, mis on tänapäeval väga tähtsaks muutunud.
Analüütik tõdes, et infosõda, millest tänapäeval palju räägitakse, on tegelikult sõda. "See on väga ebameeldiv, aga see on elu fakt. See tähendab, et need jooned, mis iseloomustavad klassikalist sõda, on enamasti kasutatavad ka infosõjas. See tähendab, et infosõjas me näeme samu elemente, mida klassikalises sõjas. Näiteks: inforünnakud, infoagressioon, inforinded, infokaitse, infovastupanu, infotaganemine, infovaenlased, infoohvrid, infokaotus, infodivisjonid, infoarmeed, infosõjaväli, infotegevuse planeerimine, inforelvad, infoterror, infosõja agendid," selgitas Illarionov.
Venemaal tema sõnul paljud need terminid juba toimivad. "Kui on tegemist selliste üksustega nagu näiteks Pervõi Rossiiski Kanal või Voice of Russia, siis ei ole tegemist tavalise ajakirjandusega, vaid infovägedega ja me tegeleme rünnakutega, kõigepealt Venemaa elanikkonna vastu, kes tavaliselt on sunnitud või vaatab ja kirjutab nende infovägede toodangut," märkis ta.
Tema hinnangul on vaja tekitada infokaitset, infovastupanu ja infosõltumatust ning selliseid infoallikaid, mis on infoagressioonist sõltumatud. "Sellise vastupanu olemasolu puudumine viib lõppkokkuvõttes infole järeleandmise ja sõja kaotuseni," tõdes analüütik.
Ta tõi välja, et teine infosõja põhiline iseloomulik joon ja eesmärk ei ole territooriumi valdamine, vaid inimeste ja nende mõtete ning väärtuste vallutamine, olenemata sellest, millisel territooriumil need inimesed elavad.
"Need, kes on sellises infosõjaväljas, võivad saada sellise inforünnaku ohvriteks. Ilmneb, et üks kõige avatumaid organeid inimesel on teadlikkus ja aju. Ta on kõige haavatavam. Pärast Teist maailmasõda uskusid paljud Läänes ja ka Idas, et efektiivne ajupesu saab olla edukas ainult suletud ühiskonnas, infoisolatsiooni korral, kui infoallikad ja kanalid on monopoliseeritud müüride taga, olukorras, kus pole piisavalt konkureerivad infokanaleid ja allikaid. Oluline strateegiaelement vabas versus mittevabas maailmas on piiravate müüride ja kardinate mahatõmbamine, et oleks erinevate infokanalite vaba konkurents, mis annab inimesele ka mitteavabas ühiskonnas valida infot, mida nad tahavad vaadata, lugeda, kuulda, mida nad peavad adekvaatsemaks," arutles ta.
Illarionov tõdes, et reaalne elu on õpiku omast erinev. Samas on tema sõnul üks suuremaid ebameeldivaid üllatusi viimaste aastakümnete jooksul see, et efektiivne ajupesu miljonite inimeste hulgas võib juhtuda igal pool, sõltumata olemasolevatest piiridest, müüridest ja karidnatest. "Info piiritust tegeikult ei eksisteeri. Venemaal on informatsioonil piirid, on teatud kanalid, kus ei antagi üle infot. Hetkel on seal küll vabamad sotsiaalvõrgustikud, aga siiski. Miljonid inimesed on mürgitatud selle desfinformatsiooni, valede, võltsingute poolt. Siit tekib tõsine küsimus, mida saaks ette võtta uues olukorras, kus inimesed nn normaalses keskkonnas muutuvad infosõjaohvriteks," rääkis analüütik.
Kolmas infosõja tähtis punkt on see, et kaasaegse infosõja ja -vägede juured on nõukogude ajas kinni. "Sel ajal olid olemas spetsiaalsed propagandaüksused, institutsioonid ja ülikoolid, kes valmistasid ette propagandaspetsialiste. Hetkel neid erinevaid propaganda versioone, mis 90ndate alguses keelustati, kasutatakse jälle 74 ülikoolis Venemaal, õpetatakse erinevaid infosõja peatükke," selgitas Illarionov.
Infosõda on tema sõnul kõige olulisem osa hübriidsõjas. Tema sõnul ei ole olemas ainult klassikalist sõda, vaid paljudest elementidest koosnev hübriidsõda: õõnestustegvus, korruptsioon, riigi valitud ohver, valitsuse kätesidumine.
Infosõda on Illarionovi kinnitusel ka neljanda maailmasõja oluline osa. Ta rääkis, et praegune sõda ei ole ainult Ukraina-Venemaa sõda, vaid seda nähakse sissejuhatusena neljandaks maailmasõjaks.
"Neljas maalmasõda muutub tõeliseks sõjaks. Info selle kohta tuli juba mitu aastat tagasi. Nüüd tuleb infosõjapidamine, mis rõhub masside teadvusele ja inforuumile, kasutades erinevaid viise, et kontrollida infoallikaid, millest saavad inforelvad /.../ Infosõda on tõeline maailmasõda, totaalne sõda," rääkis Illarionov.
Sanktsioonid pole pehme jõud, vaid nali
President Toomas Hendrik Ilves, Andrei Illarionov ning demokraatiauuringute organisatsiooni Freedom House juht David J. Kramer arutlesid foorumil pehme võimu kunsti üle Venemaa ja lääneriikide vahel.
Pehmet võimu defineeris Illarionov kui veenvat sõnumit, tuues ka mõned näited ajaloost, kus veenev sõnum on lõpetanud sõjalisi operatsioone. Praeguseid Euroopa "sanktsioone" Venemaa vastu nimetas ta aga mitte pehmeks võimuks või veenvaks sõnumiks, vaid naljaks. "Need on mõeldud ainult valu põhjustama, aga kas haavatud karu muudab oma käitumist?" sõnas Illarionov.
President Ilves aga leidis, et kõige vanem ja efektiivsem pehme jõud on altkäemaks ning kui Euroopa endised riigijuhid lähevad Gazpromi tööle, on näha, kui hästi pehme jõud töötab. "Sa ei tapa kedagi, sa annad neile raha. See on kõige parem investeering," ütles Ilves. Tema sõnul ei saa Venemaaga rääkida inimõigustest ja demokraatia väärtusest, sest just need ongi Putini rünnaku all.
David J. Kramer sõnas, et ameeriklasena ootab ta Euroopa Liidult suuremat ühtsust – Euroopa lõhestamine on halvim, mida Putin teinud on. "Me ei õpi oma vigadest minevikus ja kordame neid. Me oleme seda filmi ju enne näinud ja kui me ei hakka seda ise lavastama, on sel kole lõpp. Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja NATO peavad rohkem koos töötama," rääkis Kramer.
Toimetaja: Merili Nael