Aune Valk: noored, keskharidus tasub end ka rahaliselt ära

Aune Valk haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja. (Foto: Scanpix/Postimees/Peeter Langovits)
24.05.2016 13:29
Rubriik: Eesti

Keskkooli lõpetamata jätmine on sageli tingitud mitmest üheaegsest probleemist ning alati pole võimalik seda olukorda ainult haridusvõimaluste ja mitmekülgse toe pakkumisega lahendada, leiab haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk. Tema sõnul oli ministeeriumi analüüsi üks eesmärk noortele näidata, et keskhariduse omandamine tasub end ära ka rahaliselt.

"Ilmselgelt on põhjused erinevad ja kohati ei ole see haridussüsteemi probleem, vaid selle taga võivad olla ka sotsiaalprobleemid, pereprobleemid. Haridusvõimaluste, rohkemate erialade või ka haridusalase toe pakkumisega me neid probleeme alati ei lahenda," märkis Valk Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema hinnangul on keskhariduse omandamise pooleli jätmine sageli tingitud komplekssest probleemist. "Mitu probleemi kuhjuvad – ei meeldi eriala nii väga, tööle on ka vaja minna, sest on vaja raha teenida ning lõpuks üks asi viib teiseni ja ühel hetkel on väga keeruline tagasi tulla."

Valgu sõnul oli haridus- ja teadusministeeriumi analüüsi andmete avalikustamise üks eesmärk näidata noortele, et ka puht rahaliselt tasub keskharidus ära lõpetada. Samas aitab selle vajalikkuses teinekord noort veenda ka varane töökogemus ja selle näitamine, millised on võimalused tööturul siis, kui noor edasi ei õpi.

Samas ei soovinud ta palgaaspekti liigselt rõhutada, kuigi ei taha siiski eitada selle tähtsust. "Tegelikult see kutsumus ja südamehääl on eriala valikul kõige tähtsam. Iga töö, kui seda tehakse südamega, peaks tagama väärika tasu. Kurb on see, et teatud tööde puhul on palgavaesuse risk olemas, et sa teed kaheksa tundi tööd, teed seda nii hästi kui oskad, aga see ei võimalda äraelamist."

Ta rääkis, et sotsiaal- ja haridusteaduskonnal on plaan luua seiresüsteem, mille raames hakatakse keskhariduseta noori üles otsima ning pakkuma neile karjääriteenust või võimalust kooli tagasi pöörduda. "Uuritakse, et mis on probleem, kas sotsiaalne probleem perekonnas või terviseprobleem. Kohati võib küsida, kas see rikub kellegi inimõigusi, aga riigi ja inimese enda seisukohast on see äärmiselt oluline, et keskharidus oleks olemas."

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus