Mälksoo piirileppest: lahtised otsad Venemaaga ei ole täna meie huvides
Akadeemik ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütles "Aktuaalse kaamera" stuudios, et ta ei näeks Venemaaga praegu piirileppe ratifitseerimises midagi negatiivset - pigem ei ole lahtised otsad idanaabriga meie huvides. Samuti arvas ta, et piirileppe korral poleks Eston Kohveri juhtumit sellisel kujul tõenäoliselt olnudki.
Mälksoo leidis, et Venemaaga piirileppe ratifitseerimise teemat Eestis ilmselt kalevi alla pandud ei ole, kuigi väga paljud ei tee ka selle osas illusioone, kuidas Venemaa tänapäeval lepingutesse suhtub.
"On üsna selge, et kui võtta laiem pilt rahvusvahelistest suhetest ja rahvusvahelisest õigusest, siis Venemaa on asunud sellist revisionismi teed, aga samas, kui see praegune režiim ikkagi näitab üles initsiatiivi ja piirilepingu meiega ära ratifitseerib, siis ma midagi negatiivset selles ka ei näeks," rääkis Mälksoo.
"Pigem ikkagi lahtised otsad Venemaaga ei ole meie huvides täna," kinnitas ta. Mälksoo lisas, et piirileppe korral ei oleks Eston Kohveri juhtumit tõenäoliselt sellisel kujul juhtunud.
Mälksoo täpsustas, et tema arvates ei peaks me piirilepet ratifitseerima kindlasti varem kui idanaaber ehk ei tohiks lasta sündida olukorral, kus Eesti üksi piirileppe ratifitseerib ja Venemaa veel ootab nii kaua, kui tahab.
Professor nentis, et meie siin ei tea, kui suur või oluline asi on piirileping Eestiga Venemaa jaoks. "Venemaa ei ole võib-olla nii ühtne juhtivas ladvikus," lausus Mälksoo, kui kommenteeris Lavrovi ütlust piirileppe võimaliku ratifitseerimise kohta. Mälksoo nentis, et võib-olla oli see hoopis välisministeeriumi signaal riigiduumale, et aitab ootamisest.
Mälksoo tõi välja, et president Ilves pidas oma tänases kõnes silmas muu hulgas ka seda, et Eesti on alates 1991. aastast teinud kõike heas mõttes täpselt vastupidi kui Pätsi ajal. Pätsi-aegne Eesti oli vait ja lasi halbadel asjadel sündida ega protesteerinud. Nüüd on aga valitud teine suund.
Toimetaja: Liis Velsker