Juristide liidu juht: venekeelne elanikkond on ka õigusabi osas teises inforuumis
Tudengite antav tasuta õigusabi meelitab rohkem kohale venekeelset elanikkonda. Eesti Juristide Liidu direktori Krista Paali hinnangul on tajutav, et venekeelne elanikkond on õigusteabe osas teises inforuumis.
Tänasest neljapäevani annavad Tartu ja Tallinna õigusteaduskondade teise ja kolmanda kursuse tudengid Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis tasuta õigusabi.
Õigusabi antakse nii eesti kui vene keeles ja elava järjekorra alusel. Eesti Juristide Liidu direktor Krista Paal ütles "Vikerhommikule" antud intervjuus, et varasemad aastad on näidanud just venekeelse elanikkonna suuremat huvi ja vajadust õigusabi järele. "Tänane praktika näitab, et venekeelsed kliendid tulevad õigusabi küsima märkimisväärselt rohkem kui eestikeelse kliendid," tõdes Paal.
Kõige enam huvitavad inimesi elatisrahadega ja varaliste suhetega seotud küsimused. Paali hinnangul on tõsiasi, et enamik venekeelselt elanikkonnast kuulub teise inforuumi, tajutav ka õigusabi andes.
"Toon ühe näite - venekeelse elanikkonna hulgas ringleb selline teadmine või arvamus, et pärimisel on ka korteriühistud pärijate ringis. Vanemad inimesed tulevadki suure ähmiga meie juurde küsima, et mis nüüd saab, korteriühistu pärib meie korteri," rääkis Paal, lisades, et tegelikult on see kartus ekslik.
Paali sõnul peaks praegu venekeelne õigusteave olema kättesaadav Estlexi kaudu, kuid teenus on tasuline. Oktoobriks loodetakse lõpule jõuda esimese viiekümne seaduse tõlkimisega vene keelde.
"Kõike nagunii tõlkida ei ole vaja, aga kindlasti on inimestel vaja teada, millised õigused, võimalused ja kohustused neil Eesti vabariigis on. Kui taotleda võrdset kohtlemist, siis peaks seaduste kättesaadavus olema tagatud ka venekeelsele elanikkonnale," selgitas ta.
Eesti elanike õigusteadlikkust hindab Paal üldiselt madalaks. Pea 15 aastat tasuta õigusabi andmise kogemust kinnitavad, et spetsialistide poole pöördutakse ikka ja jälle samade probleemidega.
Toimetaja: Maarja Roon