Rõivas: EL-i positsioon brittide suhtes ei tohi olla kantud kättemaksuvaimust (1)

Video
27.06.2016 7:11
Rubriik: Eesti

Peaminister Taavi Rõivas kutsus täna pärastlõunaks kokku valitsuse istungi, et arutada Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmelisuse referendumi järgseid tegevusi ja kooskõlastada Eesti seisukohad homme algaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Rõivas ütles [vaata videost] pärast istungit ajakirjanikele, et Euroopa Liidu positsioon oli tohi olla kantud ärategemise ja kättemaksuvaimust. Otsused tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul teha selliselt, et koostöö brittidega oleks võimalik ka tulevikus.

Rõivas rõhutas, et Suurbritannia jääb oluliseks partneriks ja seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeolekualaselt.

Euroopa Ülemkogult loodab Rõivas saada Suurbritannia peaministrilt David Cameronilt vastuse, kas britid kavatsevad 2017. aastal EL-i eesistumisest loobuda või mitte. Sellest oleneb, kas Eesti eelistumise aeg tõstetakse ettepoole.

"Küllap leiame mõistliku lahenduse. EL ei saa juhtimata jääda. Eesti peab olema valmis vajaduselt paindlik olema," märkis Rõivas.

Väljaastumise protseduur

Euroopa Liidust väljaastumise protseduur on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 50. Protseduur hõlmab nii liikmesriike kui ka ülemkogu, komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti.

Väljaastumiseks peab liikmesriik esitama teate Euroopa Ülemkogule. Teate esitamisest kahe aasta jooksul peab liit ülemkogult saadud suuniste alusel selle riigiga läbirääkimisi, et leppida kokku väljaastumise kord ja tingimused. Enne, kui Suurbritannia pole avaldust esitanud, läbirääkimisi ei peeta.

Ülemkogu võib kokkuleppel väljaastuva riigiga otsustada ühehäälselt seda tähtaega pikendada. Väljaastumislepingu sõlmib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. EL aluslepingute kohaldamine väljaastuva riigi suhtes lakkab väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval.

Väljaastunud riigi ja ELi suhete tulevane mudel tuleb kokkuleppida väljaastumislepingust eraldi lepingutega. Ühte ja ilmset mudelit EList väljaastunud riigi jaoks tulevastes suhetes Euroopa Liiduga ei ole.

Eeskätt oleneb see riigist endast, kuidas ta soovib olla tulevikus ELiga seotud ja millise mudeli ta valib. Liikmesriigi väljaastumise korral tuleb varem või hiljem muuta ka EL aluslepinguid, et kustutada viited lahkunud riigile.

Referendumi kohaselt toetas Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist 51,9 protsenti valijatest, samas pooldas EL-i jäämist 48,1 protsenti.

EL-ist lahkumise poolt oli 17,4 miljonit ning EL-i jäämise poolt 16,1 miljonit inimest.

Referendumil osales 33,6 miljonit ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna klassikaraadios