Mare Ainsaar: tuleb mõelda, kuidas rahvast „juurde laenata“
Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar leiab, et rahvastiku vähenemise ja vananemise probleemiga tuleb tegeleda ning tulevikus ei ole ilmselt pääsu immigrantidest. Tasub mõelda, kuidas tulla toime erinevast kultuurist ja rahvusest migrantidega.
Toomas Hendrik Ilves ütles aastapäevakõnes, et Eesti tunnetab vananeva, kahaneva elanikkonna probleemi paremini kui meist suuremad, kes on probleemi alles hiljaaegu tuvastanud.
Mare Ainsaare hinnangul on presidendi mõte igati omal kohal. Rahvastiku vananemise osas ei ole Eesti riigil midagi väga eripärast, sest Euroopas on riike, kelle rahvastiku struktuur on Eesti omast tunduvalt vanem, kuid Eestis – väikse rahvaga riigis – tunnetame üldiselt rahvaga seotud asju isiklikumalt.
President arutles demograafilise augu lappimise võimaluste üle: kas forsseerida laste saamist, ehkki pole väga reaalne, et naised hakkavad sünnitama nelja-viit last, või lähevad tagasi 19. sajandi peremudeli juurde. Mis aga oleks reaalne lahendus?
Ainsaare hinnangul ei suuda Eesti demograafilist auku Eesti rahvas tõepoolest ise täita. Neli last kõigis peredes ei oleks realistlik ootus. Tegelema peaks riigi tasandil kõigi kolme rahvaarvu ja selle struktuuri mõjutava teguriga – sündivus, suremuse vähendamine ja immigratsioon.
Soosima peaks sündimust, sest ka paar tuhat last rohkem või vähem on Eesti jaoks oluline.
Oluline on vähendada suremust noorest eas. Ilmselt tuleb tulevikus ka inimesi "juurde laenata" ehk mõelda immigratsioonile ja sellele, kuidas saavad ühiskonnas väga erinevad inimesed edukalt koos elada.
Presidendi kõnes kõlas mõte, et ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem.
Ainsaar hindab kõrgelt presidendi osutamisi probleemidele, mis panevad asjade üle mõtlema nii keskealisi kui noori. Juba praegu peaks valmistuma teistsuguseks ajaks, sest 60.-70. eluaasta ei pruugi tähendada tööelu lõppu.
„Pragmaatiline tegelikkus võib olla muidugi veel karmim, see tähendab, et ka pikemalt töötades ei pruugi riik saavutada seda taset, mis noortega. Kõik inimesed ei hakka 60-aastaselt omandama täiesti uut innovaatilist, kuid nõudlikku elukutset, või osalema aktiivselt täiendusõppes.“ Samas ei arva Ainsaar, et tööturg ja ühiskonna areng jääksid 2014. aasta tasemele.
Pensioniea tõus on Ainsaare hinnangul vältimatu. „Et kohustuslik pensioniiga kaob, on suhteliselt tõenäoline, nagu peaksid kaduma ka kindlad piirid koolieale. Samas vajab läbi mõtlemist, mida see kaasa toob. Kas see tähendab suuremat ebakindlust? Suuremat ebavõrdsust panustamises ühiskonna arengusse? Kas see kindlustab suurema hõive või mitte?“
See sõltub ilmselt konkreetsetest poliitika lahenditest. Iseenesest on inimese seisukohast ju tore kui Sind ühiskonnas vajatakse. Praegune riikide praktika on siis siiski selline, et teatud garantiide saamiseks eeldatakse inimeselt teatud vanuseni töötamist. Euroopa kõrgeima pensionieaga riigid on tõstnud piiri 67 aastale.
Inimeste töövõimelisuse tagatiseks on Ainsaare arvates tervis. Lisaks on oluline teema ka suhtumine eakatesse töötajatesse.
Vanuselist ehk eakate diskrimineerimist tööturul jääb ilmselt vähemaks, sest kõik muutuvad vanemaks ja tööjõudu läheb vaja, nendib Ainsaar. Tuleviku prognoosimise teeb keeruliseks ainult see, et tervis ja diskrimineerimine ei ole ainsad asjaolud, mis määravad töötamist.
Selleks, et pikalt tööpõllul püsida on vaja pidevalt õppida. Kui keskajal õpiti meistriks ja töötati enda alal hea õnne korral 30 aastat, siis praegu on see umbes 40 aastat ja kaugemas tulevikus 50. Poole sajandi vältel muutuvad nii ametid kui ühiskonnad.
See tähendab, et inimesed peavad omandama oskuse muutuda ja kohaneda uute nõudmistega ka 60-aastaselt. Selleks on vaja juba noorest peast võimalikult palju haridust ja hariduse omandamise harjumust koguda.
Seega, kas eestlased peaksid kartma võõrtööjõu sisserännet? Karta ei ole vaja, aga peaks ennast ja ühiskonda selleks ette valmistama, sest ega see kerge pruugi olla. Eestimaalaste sõbralikkus sisserändajate vastu on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, aga ainult sõbralik olemisest ei piisa.