Reutersi uudis Moskva murest Eesti venelaste pärast põhines kirjavigadega lühikokkuvõttel
Uudisteagentuur Reuters kirjutas eile ekslikult, et Venemaa diplomaat avaldas muret Eesti venekeelse elanikkonna diskrimineerimise pärast ja võrdles seda Ukrainaga.
Reutersi uudis sellest, et Venemaa pööras tähelepanu Eesti venekeelse elanikkonna diskrimineerimisele oli üsna hirmutav ja leidis kajastust uudisteportaalides üle maailma, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Reuters tsiteeris anonüümset diplomaati, kelle sõnul ei tohiks emakeele tõttu diskrimineerida ühtegi rahvast ning Venemaa "on mures nende sammude pärast, mis selles valdkonnas on tehtud Eestis ja Ukrainas".
Tegelikult ei ähvardanud Venemaa diplomaat Roman Kašajev ÜRO inimõiguste komisjonis Eestit ning Reuters unustas kontrollida tema juttu otseallikast.
Komisjoni istungil, mis keskendus sõltumatu eksperdi Rita Izsaki ettekandele vähemuste olukorrast maailmas, ütles Kašajev, et esmajärjekorras toetab ta kõrgendatud tähelepanu pööramist usulistele vähemustele, kuid ka keelelised vähemused on tähtsad.
"Me toetame igati neid tegevusi, mis ekspert on läbi viinud keeleliste vähemuste kaitseks. Nagu sõltumatu ekspert ühes eelmises raportis välja tõi, ei saa need inimesed, kellel piiratakse oma emakeele kasutamist, ka oma teisi inimõigusi täielikult praktiseerida. Keel ei tohiks olla tööriist, millega isoleeritakse või eraldatakse etnilisi gruppe," lausus Kašajev.
Ta lisas, et selles kontekstis on Venemaa jätkuvalt mures Eesti riigi sammude pärast, kus otsustatud oluliselt vähendada üldhariduses vene keele osakaalu.
"Nüüd plaanib ka Läti sarnaseid reforme. Nende plaan on vähendada venekeelne osa üldhariduses 20 protsendini. Meie hinnangul mõjuvad sellised piirangud negatiivselt venekeelsete laste võimalustele omandada kõrgemat haridust ja osaleda tööturul," selgitas Venemaa diplomaat.
Seejärel hakkas Kašajev eraldi rääkima venekeelsete elanike diskrimineerimisest Ukrainas. Ülejäänud jutt on põhimõtteliselt täpselt sama propagandistlik kui kõik need väited, millega Venemaa Krimmi okupeerimist ja annekteerimist õigustab - nende hinnangul on natsid Kiievis võimule tulnud ning tahtnud venelasi keele pärast diskrimineerima hakata.
Mure Eesti ja Läti venekeelsete laste haridusest oli tema jutus sees ning seega on sisuliselt õige, et Moskva muretseb Eesti venelaste pärast. Samuti tundub praeguses olukorras Venemaa mure oluliselt tähtsam. Samas nüanssidele Reutersi paljutsiteeritud lugu tähelepanu ei pööra - näiteks kui tihti on varemgi Venemaa kritiseerinud Eesti hariduspoliitikat või kas Kašajevi poolt mainitud väidetel on mingit alust.
Reutersi lugu põhineb selle istungi kirjavigadega lühikokkuvõttel, kus Venemaa puhul on välja jäetud viide Lätile ja võrreldud Eesti olukorda Ukrainaga. Sedasama uudist mainiti eile ka mitmes USA uudistekanalis, näiteks ka CNN-is, kus telediktorid kinnitasid uudist kajastades veelkord, et Eesti on NATO liige ja Eesti ähvardamine võib tuua ka USA sõjalise vastuse.
Eile viibis Washingtonis ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes mõttekojas Brookings esinedes nentis, et Venemaa tegevus on NATO jaoks äratus ning tema isiklik mure on see, et Putin ei peatu Krimmiga.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann